Raplamaal pole seakatku leide lisandunud

Raplamaal pole enam kui kuu aega uusi sigade Aafrika katku viirusega nakatunud metsseakorjuseid leitud – senise kahe leiuga püsib maakond endiselt teises ehk keskmise rangusega katkutsoonis.
Veterinaar- ja Toiduameti Raplamaa veterinaarkeskuse juhataja Aavo Lumi sõnul ei ole vahepeal jõustunud keskkonnaministri määrus, mis suunab rohkem metssigu küttima, Raplamaal seni väga paanilist küttimist kaasa toonud.
Oktoobris alustas Tartu veterinaarlaboratoorium tööd nädalavahetustel ja seoses sellega võtsid veterinaarkeskused, sealhulgas Raplamaa keskus, metssea vereproove vastu ka laupäeviti. Proovide kogus siiski hüppeliselt ei suurenenud, terve oktoobri jooksul on laupäeviti kogutud vaid 26 proovi.
Tervikuna aga on 2015. aasta jooksul uuritud üle 420 kütitud metssea, mille tulemused on olnud kõik negatiivsed ehk haigeid pole tuvastatud. Kahte katkuviirusega nakatunud siga ei kütitud, vaid need leiti korjustena.
Kodusigade pidamise farme tegutseb Raplamaal augusti lõpuga võrreldes nüüd peaaegu kaks korda vähem – oktoobri seisuga 32 majapidamist varasema 60 asemel. Kokku peetakse neis 11 340 siga, millest 11 000 on kahes suurfarmis.
Lumi sõnul on seakatku leviku tõkestamiseks seatud ettekirjutused täidetud enamikul farmidel. Kolmele majapidamisele on siiski tehtud täiendavad ettekirjutused, millest ühele koos sunniraha rakendamise hoiatusega.
Vivika Veski

Samal teemal

Uurimata sigade metsas hoidmiseks läheb vaja kümne... Veterinaaride soovitus katku suhtes uurimata metssigu metsast mitte välja viia ei ole jahimeeste hinnangul reaalsusega kooskõlas, samas külmkambreid s...
Toosikannu aediku seavabaks tegemine seisab ametli... Toosikannu Puhkekeskuse aiaga piiratud ulukialalt on leitud üheksa sigade Aafrika katkuga nakatunud metssiga, kuid taudi levikule piiripanek ootab sea...
Toosikannu ulukipark peab saama seavabaks Toosikannu puhkekeskuse aiaga piiratud ulukipargis tuleb sigade Aafrika katku tõkestamiseks metssigade arv viia nulli, leiab Raplamaa veterinaarkeskus...