Raplamaa jahimehed tõenäoliselt suudavad nõutud hulgal sigu küttida

Raplamaa jahimehed arvavad, et suudavad tõenäoliselt küttida nõutud hulgal metssigu, kuigi mõnes piirkonnas võib ka raskusi tulla, sest sigu pole piisavalt.
Rapla maakonna jahindusnõukogu liikme ja Rapla valla jahiseltsi esimehe Aare Aderi hinnangul ei pruugi suurendatud küttimismahtu õnnestuda täita Märjamaa taga ja Vigala piirkonnas. Ader märgib, et riik on siiski lubanud, et kui mahu täitmata jätmine suudetakse ära põhjendada, siis karistust ei järgne.
Keskkonnaamet suurendas sügisel metssigade küttimismahtusid, et piirata sigade Aafrika katku levikut. Raplamaal suurendati seda 500 sea võrra. Nüüd tuleb Rapla maakonnas selle aasta 1. märtsist kuni järgmise aasta viimase veebruarini kestva jahihooaja jooksul küttida 2700 metssiga. Aderi sõnul oli septembri seisuga 40 protsenti mahust täidetud. Oktoobrikuu seisuga kokkuvõte tehakse 10. novembriks, kuid Ader oletab, et pool mahust võib nüüdseks juba täis olla.
Kuigi Raplamaal suudetakse enamikus piirkondades suurendatud norm täita, Ader siiski uusi nõudmisi õigeks ei pea ja nimetab nende järgimist tapatalguteks metsas. Ta ütleb, et tema hinnangul on valdav enamik jahimehi eetilised jahimehed, mis tähendab, et nad tapavad looma võimalikult kiiresti ja valutult ning kütivad enam-vähem nii palju, kui oma tarbeks vaja. Ta tunnistab, et tema südametunnistus küll ei luba lasta näiteks emaslooma põrsaste ees, nii et põrsad jäävad metsa surema. Muudetud jahieeskiri lubab aga seda teha ning normi täitmine võib mõnes piirkonnas tähendada seda, et tulekski lasta kõiki sigu.
„Saan aru, et tuleb seakatku ohjeldada, aga seda tuleks teha rohkem läbimõeldult,” tõdeb Ader.
Jahimeeste olukorra muudab uus kord keeruliseks ka sellepärast, et enamik neist on töölkäivad inimesed, kes peavad jahti vabast ajast. Ka on nüüd keelatud sigade lisasöötmine, tohib panna vaid peibutussööta, aga sellest ei pruugi piisata, kui sead selle kohe ära söövad ja ära lähevad, märgib Ader.
Lisaks tuleb jahimeestel nüüd igalt kütitud sealt vereproov võtta. Vereproovi võtta iseenesest ei ole nii keeruline, kuid see tuleb siis veel Raplasse veterinaarkeskusesse toimetada, tõdeb Ader.
Raplamaal tegutseb 23 jahiseltsi. Maakonnaülene katusorganisatsioon puudub, kuid enamik seltse kuulub Eesti Jahimeeste Seltsi.

Vivika Veski

Samal teemal

Kaiu jahimehed äratasid karu Laupäeval, 11. veebruaril läks kümmekond Kaiu jahiseltsi liiget pidama seajahti, kui ühtäkki avastati enda eest pikad-laiad jalajäljed. Kogenud jahime...
Toosikannu ulukipark peab saama seavabaks Toosikannu puhkekeskuse aiaga piiratud ulukipargis tuleb sigade Aafrika katku tõkestamiseks metssigade arv viia nulli, leiab Raplamaa veterinaarkeskus...
Suurim erametsaomanik suudab konfliktideta majanda... Maakonna suurima era­metsaomaniku Metsamaahalduse AS-i Raplamaal asuvast valdusest ligikaudu viiendiku moodustab looduskaitsealune maa, mõnikord ostab...

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga