13.8 C
Rapla
Neljapäev, 28 märts 2024
ArtikkelÄra usu lamba juttu

Ära usu lamba juttu

Eesti keskmine palk on 1082 eurot, aga välismaale tööle minnes saab teise ning paremal juhul ka kolmanda palga pealekauba.

See (muinas)jutt piiritagustest piimajõgedest ja pudrumägedest kuskil Põhja-Soomes või Norra mägedes töötamisest on levinud aastaid, kuid ometi ei ole ma neid rikkaid kalevipoegi kohanud ei Tallinnas, Raplas, Pärnus, Tartus ega mujal Eestis mitte kusagil.
Küll aga saame igal aastal 500-600 telefonikõnet seoses välismaal töötamisega ning enamik neist on seotud probleemidega palga kättesaamisel, ebanormaalsete elamistingimuste või muude tööandja antud lubaduste murdmisega. Probleem ei ole selles, et neid kõnesid oleks palju, vaid hoopis vastupidi – enamik välisriigis töötanud ja petta saanud inimestest ei julge üldse kellegi poole pöörduda, mis tähendab, et tegelikult on tegemist palju suurema probleemiga.
Välismaale minnakse tööle ikka olude sunnil, kui kodus on palk väike või puudub see sootuks. See tähendab, et parema toimetuleku lootuses haaratakse kinni esimesest võimalusest ning sõidetakse tööle tundmatusse. Erialast ettevalmistust ja keeleoskust ei peeta oluliseks.
Kahjuks need, kes endale seda kõige vähem lubada saavad, langevad ka kõige enam pettuste ohvriks. Meeleheites tehakse mööndusi töötingimustes ning kirjaliku töölepingu asemel aetakse asju suusõnaliselt. Kirjalike kokkulepete puudumise tõttu on vahendajal ja tööandjal tulevikus kõik trumbid, et töötaja (palga ja elamistingimuste) arvelt enda kulusid kokku hoida.
Inimeste kannatlikkus, lootes, et tekkinud probleem kuidagi laheneb, on pikk. Kardetakse tööandjat ja ei taheta häbisse jääda ka tuttavate hulgas, kuna lähedased kipuvad üpris kiiresti näpuga näitama a la ise olid süüdi. Meie aga leiame, et kellelgi ei ole õigust kedagi ekspluateerida. See, kes kasutab ära tööjõudu, teab seda enamasti väga hästi, mida ta teeb, ning teab ka seda, kuidas inimestega manipuleerida.
Kuidas aga tuleks siis käituda, kui olete välismaal töötades mõne probleemiga kokku puutunud? Esimese asjana tuleks pöörduda tööandja poole, sest tegemist võib olla mingisuguse möödarääkimisega. Kui aga tööandja ei reageeri või antakse katteta lubadusi, soovitan pöörduda meie konsultantide poole.
Situatsiooniga tutvudes saame anda nõu, mida võiks/peaks edasi tegema. Oleme aidanud inimestel kirjutada avaldusi nii tööandjale kui ka ametiasutustesse. Kannatanul/ohvril tuleb meeles pidada ühte väga olulist momenti, et kui ta oma juhtumist kellelegi ei räägi, on seda ka väga raske lahendada.
Üks kaval viis probleeme vältida on juba enne tööle minekut tähele panna, kas töövahendusfirma küsib teilt vahendustasu. Olgu see töö vahendamise eest, lennu- või laevapiletite broneerimise eest, igal juhul on tasu küsimine seadusega keelatud ning raha küsimine annab hea vihje ka vahendusfirma usaldusväärsuse kohta.
Enne välismaale tööle sõitmist sõlmige alati kirjalik tööleping Eestis olles, sest kui olete juba suure hulga raha kulutanud välismaale sõitmiseks, kirjutavad inimesed palju suurema tõenäosusega alla tingimustele, millega nad muidu nõus ei oleks.
Käimasolev sotsiaalkampaania „Kui välisriiki, siis targalt“ on meeldetuletus inimestele, kuidas toimida ja käituda, kui planeerid välisriiki tööleminemist. See, et inimesed sõidavad ka välisriiki tööle, on normaalne nähe kogu Euroopas, kuid normaalne ei ole inimeste ärakasutamine. Nn lihtne raha teenimine võib olla seotud vaid õnnemängus võidetud rahasummaga, aga tööga teenitud raha pole vahest kunagi kerge.

Sirle Blumberg, MTÜ Living for Tomorrow juht

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare