Raplamaal leiti kolmas katkunakkusega siga

Pirgus avastati Rapla maakonnas kolmas seakatkukolle – seekord piiratud alal hoitud metsseakarjast, kelle pidaja oli jätnud bioohutusnõuded täitmata.

Katkukolde ümber jääval 200 ruutkilomeetri suurusel ehk umbes kaheksa kilomeetrise raadiusega alal asub viis seafarmi, millele tulevad kitsendused. Need kahe kuni nelja seaga farmid olid omanikel PRIA-s arvele võtmata, mistõttu lähtus Raplamaa veterinaarkeskus esialgu teadmisest, et taudistunud alal seafarme pole. Katkujuhtum tehti kindlaks neljapäeva õhtul. Raplamaa veterinaarkeskuse juhataja Aavo Lumi selgitusel leiti katkusiga Pirgus tarastatud alal peetud 15 metssea hulgast. Kuigi sigade Aafrika katku leviku tõttu nõudeid karmistati ja sigade väljas pidamine keelati ära, ei viinud metssigade pidaja oma loomi siseruumidesse. Ta põhjendas, et metssigu ei ole võimalik siseruumis pidada. Samas polnud ta ehitanud ka topelttara, mida alguses leebemate nõuete aegu veel lubati ja mis oleks vähemalt võinud takistada võimalikku kontakti metsas elava metsseaga. Lumi ütles, et praegu ongi kaks võimalust, kuidas katk võis seani jõuda – see kas toodi sisse söödaga või puutus nakatunud metssiga metsas elava metsseaga kokku. Kindlaks on seda Lumi sõnul võimalik teha üksnes inimesi küsitledes. Kuna metsseapidajal olid septembri alguseks seatud nõuded täitmata, tehti talle täiendav ettekirjutus koos sunniraha rakendamise hoiatusega. Selle järgi pidi ta 10. novembriks kas nõuded täitma, viies loomad sealjuures ikkagi siseruumi, või sead likvideerima. Seapidaja otsustas siiski likvideerimise kasuks ning 15 korjuse seast ühel leitigi katk. Lumi tõdes, et juhtum näitab, et bioohutusnõuded ei ole seatud ilmaasjata. Karistada aga sigade pidaja ei saa, kuna 10. novembriks ta ettekirjutuse ikkagi täitis, kui seakarja likvideeris. Lumi lisas, et tegu oli üsna värske nakkusega, kuna looma veres ei olnud tekkinud veel antikehigi. Territooriumile, kus sigu peeti, tulevad nüüd kitsendused. Territoorium tuleb desinfitseerida, rajatise puitosad põletada. Aasta jooksul ei tohi samasse kohta uusi sigu võtta. Rapla maakond jääb edasi 2. ehk keskmise rangusega tsooni.

 

Vivika Veski / foto: sxc.hu

Samal teemal

Uurimata sigade metsas hoidmiseks läheb vaja kümne... Veterinaaride soovitus katku suhtes uurimata metssigu metsast mitte välja viia ei ole jahimeeste hinnangul reaalsusega kooskõlas, samas külmkambreid s...
Toosikannu aediku seavabaks tegemine seisab ametli... Toosikannu Puhkekeskuse aiaga piiratud ulukialalt on leitud üheksa sigade Aafrika katkuga nakatunud metssiga, kuid taudi levikule piiripanek ootab sea...
Toosikannu ulukipark peab saama seavabaks Toosikannu puhkekeskuse aiaga piiratud ulukipargis tuleb sigade Aafrika katku tõkestamiseks metssigade arv viia nulli, leiab Raplamaa veterinaarkeskus...

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga