Kehtna haldusreformi osas Raplale veel ei vasta, kuid teeb oma ettepaneku

2

Kehtna vallavolikogu selle aasta viimase istungi üks päevakorrapunkt oli arutelu Rapla valla tehtud ettepaneku üle alustada ühinemisläbirääkimisi.

Rapla vald on haldusreformi raames teinud ettepaneku ühinemiseks seitsmele Raplamaa vallale, sealhulgas Kehtnale. Ettepanek tehti novembri lõpus ning valdadel on aega vastata kaks kuud. Oma vastus tuleb läbi mõelda ka sellest aspektist, et eitava reageeringu puhul on vald kohustatud oma otsust põhjendama. Jah-sõna puhul seda tegema ei pea.

Kolmapäevasel vallavolikogu istungil avaldasid Kehtna vallavolikogu liikmed küll arvamust, kuid otsust vastu ei võetud ning õhku jäi küsimärk, kas Raplaga alustatakse läbirääkimisi või mitte. Vallavolikogu esimees Katrin Velleste aga rõhutas, et läbirääkimiste alustamine ei kohusta Kehtna valda Raplaga liituma ning tema arvates võiks üleskutsele vastata positiivselt. Temaga olid päri mõned teisedki liikmed, kuid üheselt nõustuti, et läbirääkimistele minnes tuleb eelnevalt kirja panna nõuded, mida Kehtna vald kindlasti soovib, kui ühinemine peaks toimuma.
Lisaks Rapla ettepanekule otsustas Kehtna teha ka oma ettepaneku ühinemiseks Järvakandi, Juuru, Kaiu, Käru ning Raikküla vallale. Kehtna vallavanema Indrek Kullami arvates pole üle piiride ettepanekute tegemine õige ja sellest lähtuvalt on tehtud just selline liitumisvalik.
Hetkel on haldusreformiga seoses veel palju ebaselget. Seda, et ühisosa leidmine on keeruline, nentis ka Rapla maakonna omavalitsusjuhtidega kohtunud Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder (IRL). Ka Kehtna vallavolikogu liikmete jaoks on haldusreform tundmatu maa, sest küsimusi, millele vastuseid pole, on tõesti palju. Olemasolevat informatsiooni käis jagamas Raplamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor ja ühtlasi Kehtna vallavolikogu liige Silvi Ojamuru, kes on haldusreformi teemadega maakonnas enim kursis.
Praeguseks on nii palju välja öeldud, et toetatakse vabatahtlikku ühinemist läbirääkimiste teel, kuid kui mõni vald ei suuda leida kellegagi omavahelist kompromissi, toimub riigi poolt jõuline ühendamine. Nii vabatahtliku kui ka sunniviisilise ühinemise dokumendid peaksid valmis olema 25. aprilliks 2017 ning need peaksid jõustuma 15. oktoobril 2017. Eelmisel reedel saatis riigihalduse minister haldusreformi seaduse eelnõu kooskõlastusringile.

Mariliis Vest / foto Siim Solman
Loe pikemalt 23. detsembri Raplamaa Sõnumitest

uuemad vanemad enim hinnatud
nn. haldusreform
Külaline
nn. haldusreform

No pole see Kehtna mingi keskus, et ma peaks Kaiust läbi Juuru ja Rapla Kehtnasse vallamajja sõitma hakkama.Kaiu ja Juuru on ilmselgelt Rapla saak. Kehtna katsugu oma Järvakandiga hakkama saada.Ka Raikkülast Raplasse ja Kehtnasse on sama maa. Miks peaks Kehtnasse kolistama, kus on üks pood ja üks söögikoht? Vallamaja pärast? Rapla sama kaugel.

Väga kahju on
Külaline
Väga kahju on

et maakonna inimesed nii uksköiksed tuleviku vastu on. Umbes nii, et kui trumm läinud, mingu pulgad ka.