Kas Raplamaa on arenev või taandarenev maakond?

2

Seekordse vestlusringi ajendiks oli mõttekoja Praxis eelmise aasta lõpus ilmunud uuring („Perioodi 2007-2013 struktuurivahendite mõju regionaalarengule“), mille järeldus Rapla maakonna kohta oli selline: „Tulenevalt Tallinna lähedusest ei ole Raplamaa enda potentsiaali täiel määral ära kasutanud (turismimagnetid, muuseumid, ettevõtlusalad). Pealinna lähedus on omal moel Raplamaa arengut soodustanud (sotsiaalmajanduslikud näitajad on tänu sellele head), samas ei ole seetõttu olnud ise vaja väga pingutada.“

Aastate jooksul on Rapla valla, ja ka maavalitsuse, esindajate suust tihti kõlanud, et pendelrändel pole häda midagi, kohapeal ei peagi töökohtade loomisega tegelema, tähtis on luua hea elamiskeskkond. Aga milline on see hea elukeskkond, mis seoks inimesi just selle maakonnaga? Kuidas siinsed omavalitsused saaksid kaasa aidata kogu maakonna arengule ning mis saab sellest maakonnast umbes 30 aasta pärast?
Vestlusringis osalesid ROL-i tegevjuht Silvi Ojamuru, maavanem Tõnis Blank, maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Ülo Peets, Märjamaa abivallavanem Triin Matsalu, Rapla vallavanem Ilvi Pere, Järvakandi vallavanem Mart Järvik, ROL-i esimees ja Juuru vallavanem Margus Jaanson.

Inge Põlma, Tõnis Tõnisson / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 27. jaanuari Raplmaa Sõnumitest

uuemad vanemad enim hinnatud
Lembitu Twerdianski
Külaline
Lembitu Twerdianski

Raplamaa omas kunagi küllalt suurt potensiaali iseseisvaks ja iseteadvaks arenguks. Kahjuks muutub ta aasta-aastalt üha rohkem Tallinnale vajalikuks tööjõuasumiks. Iseteadev areng eeldab, et kohalik rahvas paneb oma igapäevase tööjõu ja töövälise vabaajaveetmise mõlemad kohaliku arengu teenistusse. Kui üha rohkem inimesi töötab teises omavalitsuses, jääb üha vähem aega kohapotensiaali ja koha iseteadvuse suurendamiseks. Kõik muutub pealiskaudsemaks. Kui järgmisel hommikul tormatakse pealinna tööle, kuulmata äragi arvamusi eelmisel õhtul “pendelelanike ” poolt korraldatud kultuuriürituse kohta, ei saa tekkidagi kogukondlikku ühtsust. Paratamatult tekib kaks kogukonda teineteise sees. Noorem ja aktiivsem pendeldab töö- ja elukoha vahel, vanem, alalhoidlikum tegeleb oma asjadega. Sellisel kogukonnal ei saa… Read more »

Nenasarvik
Külaline
Nenasarvik

Lugupeetud Kalev Türk väsis ära iganädalasest Raplamaa “Ühistöö” toimetamisest ja tegi oma üllitise kuutõbiseks.Põhjenduseks on tohutu materjali hulk maakonna arengu kajastamisel, mida töötav rahvas ja proletariaat ei jõudvat lihtsalt nii lühikese ilmumiste vahega ei omandada ega seedida. Selline leninlik lähenemine vaid kiidab Peeter Piiri nime all toimetavat ajakirjanduse korüfeed ja teeb ühtlasi ka väljakutse ametlikule meediale oma positsiooni leidmaks. 1