Maavanem kutsus Kädvale kärama mäekummardajate teemal

paluküla

Kui keegi peaks arvama, et mäekummardajad on loodususku inimesed, siis on see eksitav. Paluküla Hiiemäel plaanitakse arengustrateegia „Raplamaa aastani 2027“ järgi mitmeid kordi suurendada külastuskoormust võrreldes senisega. Hiie vaikus kui loodusvara tuleb unustada.

Mathura pakkus küll meie maa pühapaigad Eestimaa tunnusmärgiks, kuid Paluküla Hiiemäe rahavankri ette rakendamine tõmbab kriipsu peale sealsele loodusele. Esialgu pakuti sinisilmsetele loodusinimestele mätaskatusega väikest teenindusmaja, mis Hiiemäe vaadet ei riku ning kus kajastatakse loodust, ajalugu, hiietavasid lisaks sporditegevuse toetamisele. Väärtustatakse kogu tervikut!
Nüüd selgusid tunduvalt suuremad soovid, nii et plaanitavatesse hoonetesse võib riputada Hiiemäe taimepildid n-ö ajalooteema hulka. Siin kasvasid kunagi 40 meetri kaugusel siumari ja kuutõverohi, piibelehed ja anemoonid, maarjalepp, lodja- ja türnpuud ning laulsid midrilinnud. Sinna ajaloo nurka võib varsti ka suusatava/kelgutava põlisrahva paigutada, kes looduse vägevust austas ning kõneles imelikku ugrimugri keelt.

Eha Metsallik, kel jäi Kädval käratsemisest väheks / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 26. veebruari Raplamaa Sõnumitest

Samal teemal

Maavalla Koda taotleb raielubade peatamist kaitsea... Valtu Spordimaja taotleb luba raietöödeks Paluküla Hiiemäel Rapla maakonna Kehtna vallas. See toimub olukorras, kus muinsuskaitseametis on pooleli mui...
Arusaamatu vägikaikavedamine Palukülas Väekaid kohti meie maal on läbi ajaloo hoitud. Võõrad on püüdnud neid hävitada, oma rahvas kaitsnud. Need kohad ei ole ka täna kadunud, mõni tuleb oma...
Külarahvas ja Mõisamaa Hiiemägi kohtusid Vivika Veski / Mõisamaa ja Nihu küla tähistasid oma 430. aastapäeva kokkusaamisega Mõisamaa Hiiemäel, kus kuulati kohapärimuskursuste lektorit Jür...

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga