-2.8 C
Rapla
Kolmapäev, 24 apr. 2024
ArvamusSuurus ei loe? Loeb küll!

Suurus ei loe? Loeb küll!

Mida suurem vald, seda kaugemale jäävad teenused inimestest. Inimesele pole mingit kasu sellest, kui ta teab, et kusagil pakutakse väga head teenust, aga seda kasutada ei saa, ja samas pole riigil kasu tühermaast, kus liiguvad vaid metsloomad ja rohelised mehikesed.

Meie kultuur püsib kohalikul identiteedil, suurvaldade moodustamine lõhub ja hägustab seda.
Valdade liitmise asemel võiks parem mõelda, kuidas riigi ja kohalikku haldust korraldada nii, et inimesed saaksid aru ja tunneksid, et nii on parem, oleksid motiveeritud tegutsema ettevõtluses, avalikus või mittetulundussektoris. Minu arust on mõistlik valdu hoopis juurde moodustada, et need põhineksid kohalikul identiteedil, oleksid inimestele lähemal ja täidaksid neid ülesandeid, mida kohalikul tasandil on otstarbekas täita.
See mantra, et suurem on parem, kuulub pigem müstika valdkonda. Vallamajas ei pea olema tosinat või enamat ametnikku, kelle ülesandeks on kohalikust elust kaugelt mööda ja üle käivate kohustuste täitmine ja probleemide lahendamine.
Milles siis probleem? Kujutage ette, et üks vanker on koormatud suure hulga eluks vajaliku kraamiga ja seda on tarvis vedada iga päev punktist A punkti B. Kui ühel juhul on võimalik rakendada koorma ette näiteks ninasarvik, siis teisel juhul hoopis koer, kass või orav. Nagu isegi aru saate, on see äärmiselt ebavõrdne olukord – just selline näeb täna välja Eesti kohaliku omavalitsuse korraldus. Koorem on ühesugune, aga koorma vedajad erinevad. Et seda probleemi lahendada, on kavandatud haldusterritoriaalne reform – suurused võrdsemaks. Kahjuks ei saa sellist olukorda tekkida, sest Tallinna või Tartu linna suurusi valdu ei saa nagunii tekkida, ja kas ongi vaja!
Eesti riik vajab uuteks arenguteks sellist riigikorraldust, kus meie inimesed saavad ja tahavad panustada (väikesed kohalikul identiteedil põhinevad omavalitsused) kohaliku elu arengusse. Kohaliku elu korraldusest kaugelt üle pea käivate ülesannetega peaks tegelema regiooni (nt maakonna) tasandil, ja riiklikul tasandil täidetakse neid ülesandeid, mida pole otstarbekas regiooni tasandil täita. Või nagu ütleb Euroopa Omavalitsuste Harta, peaks järgima subsidiaarsusprintsiipi, rääkimata sellest, et järgima peab ka Eesti Vabariigi Põhiseaduse mõtet.
Haldusreformi seaduseelnõus on kirjutatud, et haldusreformi eesmärk on kohaliku omavalitsuse üksuste moodustumine, kes suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid. Kas selleks peab omavalitsusi liitma? Ei pea! Omavalitsustele tuleb panna sellised ülesanded, mida saab kohalikul tasandil täita, ja selleks eraldama ka vajalikud vahendid.
Kui täna on selge, et väike vald või linn ei suuda täita neid ülesandeid, mis talle seadusega on pandud, siis tuleb kohalik haldus korraldada nii, et need saaksid täidetud muul moel – regionaalse kohaliku omavalitsuse loomisega. See on võimalus moodustada tänasel päeval ebaloomulikke maakonnapiire eirates loogilisest majanduskeskkonnast lähtuvaid kohaliku omavalitsuse ülesandeid täitvaid regionaalseid üksusi.
Ühes arvamusloos ei ole võimalik kirjeldada mõistlikku toimivat mudelit, mille elluviimine on oluliselt lihtsam ja lõppkokkuvõttes toimiv, uutele arengutele kaasa aitav. Näen, et juba praeguses ettevalmistusfaasis on tekkinud suuri probleeme ja vasturääkivusi reformikava elluviimisega ja veel rohkem tulevikus toimimisega. Valdade mehhaaniline liitmine ei aita kuidagi kaasa kohaliku elu arengule, pigem vastupidi, see lõhub kohalikku identiteeti, sunnib paljusid jätma oma kodu, et liikuda suurtesse keskustesse. Tuleb läbi viia sisuline reform, milles on kindlasti oma osa ka territoriaalsetel muudatustel. Ehk nagu esmalt kirjutasin – rohkem väikseid valdu!
See arvamus on kirjutatud selleks, et äratada inimesi mõtlema oma tulevikust. Valedel alustel kavandatav haldusreform ei ole paratamatus – me saame seda muuta, peame seda tegema!

Jüri Morozov on töötanud avalikus sektoris (riigi ja kohaliku omavalitsuse ametis) alates 1991. aastast, millest 16 aastat töötanud vallavanemana.

Jüri Morozov, Riigikogu liige, SDE

2 KOMMENTAARID

Subscribe
Notify of
2 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare