Raikküla kärajad 800

kärajad

Aastal 1216 kirjutas Henrik oma Liivimaa Kroonikas: „Õndsa Neitsi taevaminemise päeval aga tungisid nad Harju maakonda, mis on keset Eestimaad, kus ka kõik ümbruses asuvad hõimud tavatsesid iga aasta Raikkülas nõupidamiseks kokku tulla.“ Tegemist on 15. augustiga ja jutt käib Mõõgavendade ordu sõjakäigust kohta, kus igal aastal peeti rahva kokkusaamisi.

Sel aastal möödub sellest sündmusest 800 aastat, ehk Raikkülas toimunud Muinas-Eesti kärajate kirjalik esmamainimine tähistab väärikat juubelit! Tollal toimunud kärajad viitavad Eesti aladel toimunud maakondade koostöö väga pikkadele traditsioonidele, selles on nähtud nii rahvusromantilist demokraatiat kui ka parlamentarismi esimesi algeid. Tegelikult on meil vähe teada, mis siin tol ajal toimus, millest räägiti ja mida otsustati, aga ilmselgelt on tegemist märkimisväärse kultuuriajaloolise nähtusega Rapla- ja Eestimaa mõistes.
Mõelgem korraks Islandile, kus asub Euroopa vanim parlament, millest on teateid aastast 930. Kujutagem ette kaljude ees seisvaid hõimuvanemaid ja rahvast, kes tulid ja nendega rääkisid. Kaljud olid suurepäraseks helivõimendajaks rääkijale ja ka kaitseks vaenlase ootamatu rünnaku korral. Nüüd vaadakem Paka mäe kivikülvi sama pilguga ja fantaasia hakkabki tööle… Ilmselgelt võis just siin midagi sellist toimuda.
Veel mõelgem sellele, et Islandi muinasparlamendi paiku külastavad sajad tuhanded inimesed üle terve maailma, ja küsigem, mis võiks olla Raplamaa külastusmagnet?
29. veebruaril kogunes Raikküla mõisas hulk inimesi, et arutada, mismoodi tähistada Raikküla kärajate esmamainimise 800. aastapäeva ja kuidas ajalugu tuua tänasesse päeva. Kohal olid maavanem, vallavanem, inimesed Eesti Rahvaluule Arhiivist, Muinsuskaitseametist, Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Kojast, Eesti Vabaõhumuuseumist, Raplamaa Omavalitsuste Liidust jt. Hea oli tõdeda, et Muinas-Eesti kärajate taaselustamise idee sütitas paljusid ja osavõtjatel oli hulga häid ideid. Algne idee oli „Raikküla kärajate 800“ ürituste sarja ärgitada koostööle nii riigi- kui ka maakonna ja valla tasand ning esialgu tundub küll, et kõik osapooled on valmis ühise eesmärgi nimel koostööd tegema.

Ivo Lambing, Raikküla mõisa peremees / foto: Aune Mark
Loe pikemalt 9. märtsi Raplamaa Sõnumitest

Samal teemal

Salapärased hooned, antiiksed toolid ja karukollek... Tänavu suvel käib taas külastusmäng „Unustatud mõisad“. Oma uksed avavad kokku 29 Eesti mõisakompleksi. Sel aastal võtab Raplamaal mängust osa neli mõ...
Mõisakunsti konverents keskendus kunsti ja ruumi ... Raikküla mõisas toimus neljas mõisakunsti konverents ning ühtlasi avati Malle Leisi õlimaalide näitus. Näituse avas kunstniku tütar Sandra Jõgeva, ...
Raikküla mõis tunnistati Eesti parimaks kultuurim... 11. aprillil korraldas Eesti Mõisate Ühendus teist korda Kadrioru lossis mõisakultuuri edendajate tunnustusürituse, kus kolmes kategoorias olid esinda...

Üks kommentaar Raikküla kärajad 800

  1. Olev Tiik ütleb:

    Toogem siinkohal ka väljavõte Läti Henriku kroonkast:

    “Esimesest sõjakäigust Harjumaale. Ja pärast seda tulid piiskopid ning orduvennad kokku ja võtsid mingisuguse omavahelise Eestimaa jaotamise käsile. Et aga sel jaotusel hiljem püsi polnud, siis olen ma ots­ tarbetuks pidanud seda kirjeldada. Ma tähendan parem, et riiglased, liivlased ning lätlased ja ordumeister Folkvin oma orduvendade ning ristisõitjate seltsis ning ühtlasi Teoderich koos piiskopi läänimees­tega jälle kokku tulid ja sõjaväega teele asusid – ometigi rahumõtetega – juba ristitud Sakalasse. Sääl kutsusid nad seesinase maakonna vane-­ mad eneste juurde kokku, ja nende nõu mööda liikusid nad edasi teis­te eestlaste vastu, kusjuures sakalased ise olid neile teejuhtideks. Aga Püha Neitsi taevasse võtmise päeval(15.aug) tungisid nad Harju maakonda sisse, mis on keset Eestimaad, kuhu kõik ümberkaudsed rahvahõimud igal aastal leppenõupidamiseks Raikkülasse koguneda tavatsesid. Kui me olime sinna kohale jõudnud, jaotasime me oma sõjaväe mööda kõiki teid, külasid kui ka selle maakonna kõiki kogukondi laiali, kes kõik põlema süütas ning ära laastas, kõik meespoolsed tappis, naised ning lapsed kinni püüdis ja rohkesti kariloomi kui ka nende hobused enestega kaasa ära ajas.”

    Seda lugedes selgub ,et kärajaid peeti ka ammu enne ,kui Henrik lätlastega Eestimaale jõudis.

    Kas mõisnikel on tõsimeeli plaanis augustis-septembris.2016 tähistada 800 aasta möödumist Raikküla kandi rüüstamisest liivlaste-lätlaste poolt?




    0



    0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga