Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige Jevgeni Ossinovski on olnud Eesti tervise- ja tööminister alates eelmise aasta 14. septembrist. Selle aja jooksul on ta tegelenud küsimustega, mis ulatuvad töövõimereformist alkoholipoliitikani.
Valitsuse liikmena tuleb tal tähelepanu pöörata ka haldusreformi läbiviimisele. Rääkides alkoholipoliitikast, sõnas Ossinovski, et Eesti inimesed tarbivad vägijooke liiga palju. Tema sõnul tuleb muuta ühiskondlikku suhtumist alkoholi tarbimisse ning seda tuleb muuta nelja näitaja kaudu, milleks on alkoholi hind, reklaam, müügitingimused ja alkoholiprobleemide küüsi langenud inimeste ravi.
Haldusreform on Rapla maakonnas väga tuline teema. Mis on sotsiaaldemokraatide või teie isiklikud seisukohad seoses haldusreformiga?
Sotsiaaldemokraatide esimene seisukoht on see, et haldusreformi on vaja. Selle ärategemine eeldab loomulikult seda, et valitsuses olevad erakonnad jõuavad kompromissile. Haldusreformist on räägitud 20 aastat ja seda pole ära tehtud, sest osapooled on olnud jäikadel positsioonidel. Tänaseks oleme suutnud ühisosa leida. Nii minu erakonnas kui ka teistes on neid, kes ütlevad, et haldusreform on hea, teeme ära. Muidugi on ka neid, kes ütlevad, et see ikka ei kõlba. Usun, et tänaseks sündinud kompromiss võimaldab haldusreformi ära teha.
Vaatame, kuidas ühinemisprotsess läheb. 2017 on meil uus halduskorraldus põhimõtteliselt käes. Pärast seda saame vaadata, milliste ülesannetega suuremad omavalitsused saavad hakkama ja kas me peaksime neile mingeid ülesandeid juurde andma. Minu selge visioon on see, et kohalikku otsustamist võiks olla pigem rohkem kui vähem. Ei ole nii, et ministeeriumiametnikud teavad paremini, kuidas kohalikku elu juhtida.
Kas teie visioonis jääb Raplamaa maakonnana püsima?
Praegustel maakondadel on oma ajalooline identiteet. Mingisugust regionaalset põhjust seda kunstlikult lõhkuma hakata kindlasti ei ole. Kui mõni omavalitsus tahab teise maakonda üle minna, siis see on igati vastuvõetav, kui kohapeal kokkuleppele jõutakse. Kunstlikult maakondasid tappa ei ole minu arvates mingit mõtet. Mis puudutab maakonnatasandi ülesandeid, siis sotsiaaldemokraadid näevad, et neid võiks pigem olla rohkem.
Meie jaoks on võtmeküsimus see, et uutel valdadel tekiks rohkem võimekust. Perspektiivis võiksid nad tänaseid ülesandeid lahendada paremini ning tulevikus võiks neile veel täiendavaid ülesandeid üle anda. Juba praegu oleme kokku leppinud, et alates 2016. aastast läheb kohalikele omavalitsustele teede korrashoiuks riigieelarvest rohkem raha.
Inimestel on hirm, et praegused valdade äärealad ääremaastuvad pärast haldusreformi veelgi rohkem. Kas see hirm on põhjendatud?
Eesti regionaalpoliitika suurimaid probleeme ei ole kindlasti see, et me ei ole saja inimesega küladele võimaldanud jätkusuutlikku arengut. Ütlen ausalt – seda ei ole võimalik teha. Kui vaadata arenenud regionaalpoliitikaga Põhjamaade kogemust, on linnastumine üleüldine tendents. Sellele vastu seista ei ole mingisugust mõtet. Eestis ei tule enam kunagi saja ega viiesaja elanikuga külasid, mis on iseseisvad majandusüksused.
Regiooni konkurentsivõimet hoiab ikkagi kohapealne majandusmootor, mis hoiab töökohti.
Siim Jõgis / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 11. mai Raplmaa Sõnumitest
