Lisalehes Koduloolane: Kreutzwald Ohulepas. 185 aastat Jacob Fischeri surmast

0
koduloolane

Kreutzwaldi vanemad Juhan ja Ann kolisid Harjumaale Hageri kihelkonda Ohulepa mõisa 1818. aastal. Selles on erinevad allikad täiesti ühel meelel, andmed lähevad aga lahku siis, kui räägitakse isa ametist: ühed väidavad, et ta olnud aidamees, teised, et mõisavalitseja, kolmandad, et Juhan olnud korraga nii valitseja kui ka aidamees.

Võib arvata, et viimastel on ehk koguni õigus, sest soode ja metsade taha jääv Ohulepa mõis oli majapidamisega kehval järjel. Üks rahvapärimus on edasi kandnud lugu eelmisest, õnnetu saatusega valitsejast, kes enne Ohulepale sattumist saanud ilmselt eluga kenasti hakkama, siin aga kõik – nii rahuldava elujärje kui ka oma eluõnne – hoopis kaotanud.
Tagasihoidlik sissetulek pahandanud valitseja naisukest ja sundinud meest viinast meelejahutust otsima. See teinud abieluasjad aga veel keerulisemaks – naine leidnud lohutust mõisakirjutajalt ning lõpuks koos temaga koguni päriselt jalga lasknud ja valitsejaisand joonud ennast murega lõplikult põhja. Sellest kurvast loost on isegi laul tehtud, mille autoriks on pakutud mõisa endist toapoissi Jaagupit. Nii võibki arvata, et kehvas majapidamises oligi mõistlik mitu ametit ühildada.
Viieteistaastase Friedrichi ehk Vidri, nagu lähedased teda kutsusid, mured ei olnud muidugi nii suured kui endise mõisavalitseja omad, kuid üksjagu peavalu tekitasid needki. Kuigi Ohulepa periood oli Kreutzwaldi pikas elus vaid üks lühike episood, on see ometi tema tulevast elu väga otsustavalt mõjutanud. Friedrich Reinhold saabus Ohulepale mõni aeg pärast seda kui vanemad olid jõudnud siin juba kanda kinnitada. Noormees on sinna tulnud ilmselt üsna segaste tunnetega.
Pärast pärisorja staatusest vabanemist on tema isa olnud lühikest aega Rägaveres Aru kõrtsi pidaja. 1817. aasta oktoobris on aga kuri inimene varastanud kõrtsist kogu kassa koos perekonna vabaksandmise kirjaga. On väidetud, et pisut süüd võis selles olla ka Juhanil endal, kes kõrtsmikuna kippus tavalisest sagedamini topsi põhja vaatama. Isegi Kreutzwald ise on oma kuulsas „Viina katkus“ sellele kaudselt vihjanud või vähemalt võib sealt sellise vihje teadja inimene välja lugeda.
Kohus on vabaduskirja küll taastanud, kuid varast ja suurt hulka raha pole leitud. Nii on isa Juhan pidanud kõrtsmikuameti maha panema ja poeg Friedrich 1818. aasta kevadel õpingud Rakvere Kreiskoolis rahapuudusel katkestama.
Õnneks on isal olnud mõjukaid tuttavaid, kelle abiga saadeti laps Tallinna F. von Huseni kauplusse (rahvasuus „Karu kontorisse“) äriõpilase kandidaadiks. Õnnetuseks aga ei olnud noorel Kreutzwaldil kohe mitte raasukestki ei huvi ega ka võimeid kaubanduslikuks karjääriks.
Nii jõudis mõneks ajaks selgema elusihi kaotanud poiss alles paar kuud pärast vanemate elukohavahetust läbikukkunud kaupmeheõpilasena Ohulepale. Vanematekoju tulles olid Kreutzwaldi tulevikuplaanid ilmselt veel üsna ebaselged. Kindel on olnud ainult mõte iga hinna eest edasi õppida. On teada, et noormees  on sel ajal mõttes kaalunud nii koolmeistri kui ka pastori ametit, aga kindlust pole tal olnud kummagi valiku suhtes.
Peagi sõbrunes ta siin Jakob Fische­riga, mõisa endise toapoisiga, keda rahva hulgas toapapa Jaagupiks hüüti. Sõbrunemiseks andis ajendi ilmselt Vidri Virumaalt kaasa võetud huvi rahvajuttude ja -laulude vastu.

Tõnis Tõnisson  / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 4. mai Raplamaa Sõnumitest