Poliitikas on saanud meisterlikkuseks mitte näha tõelisust

7
sirje endre

Pealkirjas toodud mõte on laenatud ühiskonnauurijalt Ivar Trönerilt, kes Raplamaa inimestele on kindlasti tuttav kui Ülo Vooglaidi raamatu “Aeg ja Vaim” koostaja.

Ajal, mil Riigikogu Reformierakonna ja IRL-i saadikud Toompea saalis ennastsalgavalt võitlevad haldusreformi nime all Eestimaa kui terviku lõhkumise eest (sest reform sõidab üle  mitte ainult piiridest, vaid ka inimestest), loen ma raamatut mehest, kes esimesel iseseisvusajal kunagi seda tervikut ehitas. Kaul-Andrus Kadaku raamatut “Mitme taeva all” (Kirjastus Välis-Eesti, Stockholm, 1974) võib lugeda mitte ainult kui mälestusi, vaid ka kui teost, mis – rääkides minevikust – kummalisel kombel avab meile hoopis Eesti tänase päeva mured, vastuolud ja probleemid, nagu need oma tõelisuses on. See on suure kirjanduse saladus, et aeg voolab temas mitmes suunas.
Kaul Kadak, 20. sajandi esimese poole haritlane, EÜS Veljesto liige, oli üks meie riikliku ja rahvusliku elu rakendajatest, kes töötas mitmetes valitsusasutustes, sealhulgas haridusministeeriumis. Tema edasine saatus kulges nagu paljudel vabariigi kodanikel: 1943 kodumaalt pelguminek Soome, vabatahtlikuna liitumine Soome sõjaväega, 1944 põgenikuna Ahvenamaa kaudu Rootsimaale. Rootsis lõi Kadak kaasa mitme Eesti organisatsiooni loomisel. Kui sõjajärgsetel aastatel selgus, et Rootsi hakkas balti põgenikke Nõukogude Liidule selle nõudmisel välja andma, otsustas Kadak koos abikaasaga minna nii kaugele kui võimalik. Tema edasine saatus seostub õpetajaametiga Lõuna-Aafrikas.
Raamat lõpeb teatepulga andmisega tulevastele põlvedele: “Kuidas ka ei asetuks tähed ja tähtede teed tuleviku poliitilises taevalaotuses ja millise näo ka ei võtaks omas vaimses ja moraalses olemuses homne maailm, nii kaugele kui meie omas inimlikus piiratuses ulatame nägema, usun ma, et eesti rahva püsimine ja kasvamine oleneb meie oma kõvadusest ja visadusest töös ja võitluses ning meie kindlast ja murdumatust tahtest jagu saada igast raskusest ja vägivallast, mis meie teele ette jääb.”
***
Ma tsiteerin Kaul Kadaku 1972. aastal kirjapandud mõtet natuke ka lohutuseks endale, sest ausalt öeldes ei saa ma aru, mis täpselt Eestis praegu toimub. Miks mõni poliitik, keda pidasin mõistlikuks, arukaks ja Eesti-missiooni kandvaks, on täna nagu ümber sündinud, hääletab Riigikogus “nagu vaja”, lehvitades lippu: elagu suurvallad! Mis hea sisu terendaks maaelule selle läbi, kui suurvallas on vähemalt viis tuhat inimest, veel parem, kui 11 tuhat ja hoopis parem, kui oleks 20 tuhat? Reformi-innus saadikud näivad ise aga jäägitult uskuvat “Eesti imesse” suurvaldade näol ja kiruvad maapõhja opositsiooni, kes takistab nende toredat plaani ja sundis koledale öötööle.
Ja maakad on ju omaette uimane rahvas, ei ole vaimustuses peade kokkuliitmistööst. Nii kõlabki Toompealt alla maale reformijate mantra: kes vabatahtlikult ei liitu, need sundliidetakse.

Sirje Endre, Juuru vallavolikogu esimees
Loe pikemalt 8. juuni Raplamaa Sõnumitest

uuemad vanemad enim hinnatud
Alar
Külaline
Alar

Külamees, kui sa päris täpne tahad olla, siis Rapla vald ei ole teinud ettepanekut kõigi maakondade valdade ühinemiseks. Sellest jäid välja Märjamaa ja Vigala.

Teadja
Külaline
Teadja

Tänapäeval, kus tekkivad probleemid saab lahendada interneti teel ja 99% valla kodanikest enam ei pea vallamaja uksest fuusiliselt sisse astuma, ei ole töepoolest vaja iga 10 km. taha vallavanemat koos oma kaaskonnaga, keda uleval pidada. On ju maa elanikkond vähenemas ja elutähtsad reformid (maa-ja omandireform)tehtud, jäänud on ainult umberpaiknemise kusimused.

Lapsesuu
Külaline
Lapsesuu

Mida vana partorg öelda tahtis, seda täpselt aru ei saanudki. Palju kommunismiehitajal omal ka järeltulijaid on? Mugava elu ja võimu tagaajamisega on järeltulijad ära unustatud. Mis siis teha, et pole enam, keda valitseda ja mille eest valitseda.

Inimene
Külaline
Inimene

Külamees nagu lapsesuu sõnastab üsna tabavalt üsna levinud mõtteviisi põhiteesi: Juuru punnib vastu tugeva Rapla valla tegemisele. Miks Juuru peaks tahtma tugevdada Rapla valda? Juuru tegi kõigile maakonna valdadele moodustada uus maakonnapõhine omavalitsus. Nii ei peaks keegi kedagi “tugevdama”.

külamees
Külaline
külamees

Olgem täpsed: kõige esimese ülamaakonnalise ametliku ettepaneku tegi korrektselt(loe seaduse järgselt) just nimelt Rapla vald Teised vallad peale Juuru on ka vastused korrektselt andnud. Juuru on saatnud kirja, mida ei ole isegi valla volikogu ametlikult arutanud ja mis on mõne suure isemõtleja ambitsioon.P.S.Rapla vald on niigi tugev aga raplakad tahavad et ka teisiappi.

Inimene
Külaline
Inimene

Hea külamees, kas olete Juuru vallavolikogu liige, et teate täpselt, kuidas seda arutati. Ei saa isemõtlejad vallavolikogu nimel kirju välja saata. Kõik, mida istungil arutatakse ja protokollitakse, on ametlik.

külamees
Külaline
külamees

Ansip ütles eile Vikerraadios et ainukene positiivne punkt selles reformiloos on see, et rahvas on seda tahtnud. Muidugi peavoolumeedia õhutusel. Aga kõrgema võimu kandjal on õigus eksida.Ja seda nad varsti ka aduvad. Juuru vastu punnimine tugeva Rapla valla tegemisele on aga loomulikult väga kitsarinnaline ja ajendutana mõnede suurte isemõtlejate ambitsioonidest.