Silvi Ojamuru: Tahan, et Rapla maakond jääks alles

0

Nime poolest haldusreform, sisult haldusterritoriaalne reform on jõudnud nii kaugele, et oktoobriks peaksid vabatahtlikult ühinevate omavalitsuste ühinemislepingu projektid olema volikogus esimese kuulamise läbinud ja jõudma avalikustamiseni.

Raplamaa Sõnumid vestles Silvi Ojamuruga, kes alates 19. maist toimetab Rapla maakonnas haldusreformi koordinaatorina.

Millises seisus valdadevahelised läbirääkimised praegu on?
Ühtegi selget piirkonda praegu olemas ei ole. Kõik otsad on veel lahti ja päris mitu valda ootavad, et seadus vastu võetaks.
Järvakandi on veebruaris öelnud, et on nõus Raplaga ühinemisläbirääkimiste laua taha tulema. Aprillis ütles, et ikka ei tule. See on volikogu protokolliline otsus ja õiguslikust aspektist ei saa see veebruarikuu otsust tühistada, aga Järvakandi peab praegu läbirääkimisi Kehtna ja Vändraga. Kaks otsa on Kärul, kes peab läbirääkimisi Rapla ja Türiga. Kehtna vald, mis on Käru ja Rapla vahel, peab läbirääkimisi Järvakandiga. Kehtna tegi paljudele ettepaneku, aga ära on öelnud Kaiu, Käru ja tõenäoliselt ka Raikküla. Juuru ei ole kellelegi vastanud, samas on teinud ettepaneku ühe maakonnasuuruse omavalitsuse moodustamiseks. See ei olnud jälle ametlik, seadusejärgne otsus, vaid selline sõbralik kiri, et arutame suure omavalitsuse tegemist.

Kas Juuru Kohilale ka ei ole vastanud?
Juuru ja Kohila omavahel räägivad. Raplaga istuvad praegu läbirääkimiste laua taga Kaiu, Käru, Raikküla ja Kehtna osaleb vaatlejana. Ei ole tulnud Juuru ja Järvakandi. Märjamaa ootab, ja Vigala. Nad on teineteisele enam-vähem jaa öelnud, aga reaalseid tegevusi pole alustanud.
Seis on hästi segane. Põhjus on ilmselt selles, et haldusreformi seadus on vastu võtmata.

Kui ei ole seadust, on väga raske läbirääkimisi pidada. Kas ja milliseid probleeme on läbirääkimiste käigus välja tulnud? Kuidas need juhtvallad – mind häirib see termin…
Juhtvalda ei ole, on juhtrühmad.
Kuna Rapla on teinud ühinemisettepaneku, võiks teda nimetada juhtvallaks, aga me ei tohi teda nii nimetada. Kui läbirääkimistel on neli valda koos, on nad võrdsed partnerid, sest ei räägita liitumisest. Liitumine on selline väikese valla allaneelamise moodi asi, aga meie räägime uue valla tegemisest, ühinemisest. Kuna Rapla on võtnud juhtrolli, siis me püüame seda iga koosolekuga tagasi lükata. Raplal EI OLE juhtrolli, kuigi tal on rohkem ametnikke ja parem kompetents…

… rohkem inimesi.
Jah, kuid retoorika peab olema selline, et me räägime uuest vallast, kõik on võrdsed partnerid, võrdselt läbirääkimiste laua taga ja kõikide tahtmised peavad olema esindatud. See ongi läbirääkimiste mõte, et kedagi ei saa alla suruda.

Kuivõrd need suuremad väiksemate soovide ja ettepanekutega arvestavad?

Inge Põlma, Tõnis Tõnisson / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 1. juuni Raplamaa Sõnumitest