Tugeval vallal on oma gümnaasium!

0

Haldusreformi vajadusest on pikalt räägitud. Tundub, et nüüd on protsess alanud. Milline saab olema aga lõpptulemus?
On pisivaldade kaotamise idee pooldajaid ja on neid, kes sellega ei nõustu. Haldusreformi eesmärgid pole üheselt selged. Planeeritav valla suurus 5000 elanikku ei saa olla ju ainus eesmärk.

Arvan, et haldusreform on vajalik ja see oleks pidanud toimuma juba aastaid tagasi. Millal? Minu arvates enne riigigümnaasiumide moodustamise otsust. Moodustatud uued vallad oleks kindlasti kõige otstarbekamal viisil korraldanud ümber ka seal paikneva koolivõrgu. Suur hulk raha, mis on kulutatud ja kulutatakse üldse mitte nii vajalike riigigümnaasiumide ehitamiseks, oleks läinud hariduselu muude kitsaskohtade parandamiseks. Sellest on aastaid räägitud, et panustada tuleb rohkem inimestesse ja vähem betooni. Inimesed kujundavad kooli, annavad sellele sisu ja näo. Tuntud, hea tasemega gümnaasium on suurim väärtus koolipidajale, see on omavalitsuse tugevuse näitaja.
Loodavates uutes haldusüksustes peab ennekõike muutuma paremaks inimeste elujärg. Üksnes liitmisest, et saada kokku vähemalt 5000 elanikku, ei piisa. Milline on hästi toimiv vald ja millised tema funktsioonid? Valitsusel peab siin olema oma kindel seisukoht. Muudatused tuleb teha kõige otstarbekamal viisil ja see nõuab täpset, põhjendatud ja inimestele arusaadavat tegevust.
Uute haldusüksuste moodustamise üheks tingimuseks peaks kindlasti olema loodav koolivõrk, kus on võimalik omandada kooliharidust 1. kuni 12. klassini. Vallakeskuses paiknev gümnaasium on selle valla elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse näitaja ning tema tugevuse mõõdupuu. Moodustatavaid haldusüksusi, kus ei ole võimalik omandada keskharidust, pole ju kellelegi vaja. Kindlasti on erandeid.
Jutt, et ei jätku lapsi, ei saa olla põhjuseks. Teeme ju haldusreformi selleks, et haldusüksused oleksid suuremad, võimekamad ja teenused inimestele paremini kättesaadavad. Samas tahetakse õpilased panna bussidesse, et sõita päevast päeva õppima kümnete kilomeetrite kaugusel olevasse maakonnakeskuse ainsasse riigigümnaasiumi. Kas nii on vald inimesele lähemal, kooli- ja huviharidus kättesaadavam, ajakasutus ratsionaalne? Lubadus riigigümnaasiumist saadavast paremast haridusest on loosunglik.
Kui seada tingimuseks, et vallas peab olema vähemalt üks gümnaasium, oleks mõistlik moodustada Rapla maakonnas kolm valda. Kohila, Märjamaa ja Rapla on piirkondade tõmbekeskused ning seal asuvad ka arvestatava suuruse ja hea tasemega gümnaasiumid. Kolme valla moodustamine nõuab arvatavasti lisaks liitmistele ka mõningast haldusüksuste tükeldamist. Kui see osutub vajalikuks, tuleb seda ka teha.
Ettepanek moodustada Rapla suurvald ei leia täna toetajaid. Võimalik, et seda tuleb hakata arutama aastate pärast, kui vallaelanike piirnormiks seatakse 11 000 või rohkem elanikku. Kui nii, siis tuleb ümbervaatamisele ka kehtiv koolivõrk.
Käimasoleva haldusreformi üheks keskseks küsimuseks peaks olema haridusküsimus. 21. sajand kohustab kõiki õppijaid omandama vähemalt keskhariduse. Seega peaks õppijate arv gümnaasiumides suurenema. Parem haridus loob võimalused paremaks eluks. Ühest õpitud erialast tänapäeval ei piisa, sest eluaegseid töökohti ja ameteid enam pole. Tööturul puudub stabiilsus. Sellepärast tuleb igal inimesel olla valmis pidevaks õppeks ja ümberõppeks. Ka siin on edukamad need, kellel on tugevam üldhariduslik vundament.
Hariduse kättesaadavus kõikides kooliastmetes on elujõulise ja efektiivselt tegutseva valla tunnus. See on valla tugevuse ja hoolivuse näitaja. Vanemad valivad elukoha sinna, kus nende lastel on turvaline ning arenguks ja õppimiseks parimad võimalused.

Raivo Heinaru