Tele2 nõudis kasutamata mobiilide eest valuraha

tele2

Mariliis Vest  /

 

Erinevate mobiilsideoperaatoritega suulisi kokkuleppeid sõlmides tuleb tarbijal olla tähelepanelik ning teada oma õigusi. Lugu Tele2 Eesti AS-ga näitas, et pakkumisest loobumise korral võib ees oodata valuraha maksmine. Raplamaa Sõnumite lugeja võttis Tele2-lt telefoni teel vastu soodsa pakkumise. Kokkuleppel viis kuller tasuta kohale lepingu allkirjastamiseks, SIM-kaardi ning kaks Huawei nutitelefoni. Enne kindla otsuse tegemist soovis aga klient tutvuda nii lepinguga kui ka telefonide väljanägemisega. Rohkem ta telefone ei kasutanud.
Kuna veidi rohkem kui nädala pärast tegi teine operaator parema pakkumise, otsustas klient Tele2 omast loobuda. Nende poolt saadetud telefonid tuli tal esindusse tagasi viia ning maksta 25,98 eurot (kummagi eest 12,99 eurot), kuigi ta oli need vaid korraks karbist välja võtnud ning ühtegi allkirja polnud kuhugi andnud.

Tele2 Eesti AS-i kommunikatsioonijuht Egle Merbach kinnitas, et tegelikult on klient siiski lepingule allkirja andnud, sest lepingu tõi koos mobiilidega ukse taha kuller. «Kliendil oli võimalus lepinguga tutvuta, ta tegi seda ja andis ka allkirja,» ütles Merbach.

Lisaks selgitas Merbach, et tegu pole tavalise kulleriteenusega, kus kuller tuleb uksele, talle antakse paki üleandmisel allkiri ja ta lahkub. “Meil on DPD kullerilt tellitud spetsiaalne teenus, mille käigus tuvastatakse paki vastuvõtja isik, tehakse tema dokumendist koopia ning võetakse kliendilt allkiri. Kliendi soovil ootab kuller, kuni klient on lepingu sisuga tutvunud ja seejärel valmis lepingut allkirjastama” selgitas Merbach.

Tele2 klienditeenindaja ei olnud telefonikõnedes hoiatanud, et nutikate tagastamisel tuleb maksta sellist valuraha. See punkt oli kirjas vaid lepingus.
„Kui mind oleks kõne ajal hoiatatud ja ma oleksin teadnud, et telefonide tagastamine maksab mulle sellise summa, siis ei oleks ma nendega üldse tutvuda tahtnudki,“ ütles klient. “Natukene inimlikkust on meis kõigis. Ei tundunud loogiline lasta kulleril oodata mitu tundi kuni oleksin kõik need leheküljed läbi jõudnud lugeda. Järgmine kord tuleb ikka kõik paberid otsast lõpuni läbi lugeda” lisas ta takkajärgi.

Tele2 lähtub enda sõnul võlaõigusseadusest
Tele2 Eesti AS-i kommunikatsioonijuht Egle Merbach selgitab, et pärast paki kättesaamist helistati kliendile, et küsida, kas saadetis on käes ning kas sellega on tutvutud. Merbachi sõnul oli klient tol hetkel rahul ega maininud, et on ümber mõelnud või tahaks lepingu sõlmimisest siiski loobuda. „Seega oleme toiminud täpselt vastavalt telefonis kokkulepitule ja kliendi soovide järgi,“ ütleb ta.
Merbachi sõnul viitab leping, et kõnest hilisema ümbermõtlemise ja saadetise tagastamisega kaasneb tasu, kuna Tele2 on sellele kliendile juba kulutused teinud (näiteks kuller). Lisaks küsitakse hüvitist seadme tagastamisel selle korrasoleku kontrollimiseks. Selle kulutuse peab tegema klient, isegi kui ta pole telefoni kordagi kasutanud. Merbach selgitab, et kuna kontrollimise ja välistamisega kaasnevad otsesed kulud, annab võlaõigusseadus aluse nõuda nende kinnimaksmist kliendilt, kes talle üle antud seadme tagasi toob.
“Süsteem on selline, et me teeme alati kliendile pärast saadetise laekumist ja selle sisuga tutvumist kõne ning kui klient siis ütleb, et ta ikkagi kindlasti lepingut sõlmida ei soovi või talle midagi pakkumises ei sobi, siis oleme erandkorras saatnud saadetisele kulleri uuesti järele ning loobunud ka sellest tasust.
Antud klient aga oli selle kõne ajal lepinguga tutvunud ja rahul, seega tuli loobumisotsus hiljem ja mitte Tele2-st olenevatel põhjustel. Sel juhul näeb leping ette, et saadetis tagastatakse esindusse ja tasutakse 25 eurot,“ kommenteeris Merbach. Samasugust tagastamise käsitlustasu küsivad Merbachi sõnul ka teised operaatorid. „Ma ei leia, et Tele2 oleks antud kliendi suhtes kuidagi ebaõiglaselt või ebaseaduslikult käitunud,“ lisas ta.

Tarbijakaitseamet: tarbijal on õigus loobuda lisatasudeta
Tarbijakaitseameti tarbimiskeskkonna arendustalituse juhi Ando Kiidroni sõnul jääb põhjendamatuks summa, mille tarbija pidi tasuma toote tagastamisel. Seda põhjusel, et klient ei olnud nutitelefone kasutanud. Selline olukord peab Kiidroni sõnade kohaselt andma tarbijale õiguse tagastada toode 14 päeva jooksul põhjenduseta.
Kiidron viitab võlaõigusseadusele, mille kohaselt telefoni teel lepingu sõlmimise puhul kohaldub VÕS § 54-2 lõikes 1 sätestatud erisus, et tarbija on telefonikõne käigus võetud kohustustega seotud üksnes juhul, kui ettevõtja on telefonitsi edastatut kinnitanud püsival andmekandjal ning tarbija on oma tahet olla telefoni teel võetud kohustusega seotud kinnitanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Nimetatud nõuete rikkumisel loetakse ettevõtja poolt tarbijale edastatud asi, teenus või muu sooritus tellimata asjaks, teenuseks või muuks soorituseks.
Lisaks sätestab VÕS § 56-2 lg 9, et lepingutingimus, mis raskendab taganemisõiguse kasutamist, eelkõige kokkulepe, millega taganemine seotakse käsiraha või leppetrahvi maksmisega, on tühine.
Tarbija võib sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul.
„Väljaspool äriruume sõlmitud lepingu puhul näeb tarbijakaitseseadus ette tarbijale õiguse 14 päeva jooksul lepingust taganeda ilma lisatasudeta (välja arvatud tõesti juhul, kui toodet on kasutatud [ka tutvutud enam, kui seda on võimalik poes teha]) ja selle väärtust on vähendatud. Praeguse info põhjal jääb Tele2 kommentaar ning 25 euro küsimine tagastamise eest põhjendamatuks. Soovitame tarbijal pöörduda tarbijakaitseametisse, et saaksime lähemalt tegeleda olukorraga ning tutvuda ka sõlmitud lepingu detailidega,“ ütles Kiidron.

Elisa AS-is tagastamisel tasuma ei pea
Uurisime sama olukorda ka teise mobiilsideoperaatori, Elisa AS-i käest. Elisa suhtekorralduse spetsialist Marit Liik ütles, et kui klient sõlmib Elisaga sidevahendi abil seadme soetamiseks lepingu ja soovib tellitud seadet tagastada, siis üldjuhul klient Elisale midagi tasuma ei pea, välja arvatud juhul, kui klient on seadet kasutanud ning Elisa peab seetõttu seadme tehniliseks kontrolliks ekspertiisi saatma.
Liik kinnitas, et seadme karbi avamine ei tähenda kohe seadme kasutamist.
„Siinkohal märgiks, et seaduse kohaselt tohib klient sidevahendi abil soetatud seadmega tutvuda samamoodi, nagu ta saab seda teha poes. Muuhulgas ei tohi klient seadmesse SIM-kaarti panna,“ lisas ta.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga