Pilvine on taevas, meri sinine …

6
margus jaanson

Juuru vallavolikogu otsustas tellida õigusliku hinnangu haldusreformi seadusele. Tänaseks on selge, et enam-vähem samade küsimustega tegeleb Eestis paarkümmend valda, kes soovivad saada selgust, kas haldusreformi seadus on kooskõlas Eesti Põhiseadusega.

Kõpu vald Viljandimaal on pöördunud juba Riigikohtusse, Tartumaal on Kambja valla ümber koondunud 15 omavalitsust saanud õigusliku analüüsi Paul Varuli büroost, ja Juuru vald, kellega on liitumas veel mõned huvitatud omavalitsused.
Niisiis kaitseme me EV Põhiseadust ja oleme kindlad, et Eesti Vabariigi Põhiseadus kaitseb ka meid! Sõna otseses mõttes eeldusel, et Eesti riik põhineb pikaajalisel eesmärgil oma rahvast ja territooriumi kaitsta, mitte lihtsalt lihtlabasel edevusel, millega viimasel nädalal peaminister tegelenud on. Pean silmas luksusautode kokkutulekut esitlenud Reformierakonna klanni, kes raha eest seal Eesti peaministrit müüsid!
Juuru vallavolikogu tuleb 24. augustil kokku erakorralisele istungile, kus on arutlusel mitmed olulised teemad, sealhulgas advokaadibüroolt HansaLaw saadud ettepanek – pöörduda Eesti Vabariigi Riigikogu poolt vastu võetud haldusreformi seaduse teatud punktide osas Riigikohtusse.
Juuru vald on planeerinud, majandanud ja juhtinud protsesse vastutustundlikult ning ei ole võtnud suunaks teha seda vaid lühiajaliselt ehk aastani 2017, mil üks ebaõnnestunud ja vastutustundetult moodustatud valitsuskoalitsioon tuleb ja ütleb meile, et nüüd paneme vallad kokku, kuna Eesti riik ei jõua omavalitsusi pidada. Kordan – see on õnnetus! Neid omavalitsusi on Eestimaal enamus, tänu kellele see riik on suutnud kitsaid aegu üle elada ja koos püsib. Siin ei ole tegemist suure või väikese, vaid riigi kui terviku ja regionaalpoliitikaga, milleni praegune klann ei küündi!
Piiratud ressursside tingimustes, majanduslanguse ajal rahakotist ära võetud vahendite eest maksavad omavalitsused siiani kohapealsete teenuste kokkutõmbamisega. Ja nüüd väidab regionaalminister, et omavalitsused ei suuda teenuseid pakkuda. NB! Riik ei ole ka seadnud standardeid, mida üldse mõelda kvaliteetsete teenuste all – siingi on vaidluse koht! Pigem ei kujuta meie „suured juhid“ ette, milliseid teenuseid regionaalselt (maapiirkondades) lisaks rahalistele ja seadustest tulenevalt pakutakse. Kohapealsed teenused on eelkõige inimlikkusel ja vajadustel, mitte statistikal ja rahal põhinevad teenused, mis sageli ei kajastu pakutavate teenuste nimekirjades.
Me oleme jõudnud punkti, kus valitsuskoalitsiooni PR on väga hästi toiminud ja seda toetab erakondlik surve ning kohapealsete poliitikute hirm. See on pannud haldusreformi rattad tööle ja ajakava, mis on selle „miilijooksu“ ettepoole tõstnud, lükkab meid otsustama. Olen kindel, et EV Põhiseadus kaitseb meid „juhuslike koosluste“ eest ja me ei pea „usku“ muutma hakkama selle nelja aastaga.
Hea Raplamaa rahvas, valitsuse retoorika, et rahvas tahab haldusreformi, ei päde! Rahvas on alati kirunud oma valitsusi, kuid meil on selles kontekstis segamini omavalitsus ja riigiasutused. Eestimaa omavalitsustes (koos linnadega) on töötajaid ja ametnikke 5000, aga riigitöötajate arv on juba 30 000 (viimaste aastatega tõusnud 2000 võrra), rääkimata riigi poolt asutatud ja peidetud sihtasutustest. Me räägime omavalitsuste suutlikkusest, kuid palgatase ja kulud on omavalitsustes poole madalamad – see on defitsiit, mida valitsus ei näe. See ei tähenda, et teenused halvemad oleksid, kuid jätkusuutlik see ei ole tõesti.
Kuid see ei ole omavalitsuste ega maapiirkondade probleem, see on riigi ja rahva probleem tervikuna, et raha, mida on piiratud hulk ja mis on kokku korjatud, lastakse valitsuserakondadel helikopterilt külvata (Tallinna Sadam – parvlaevade hange, Eesti raudtee – vargused, haiglate reform, maanteeameti reform – Rapla ARK, Estonian Air, Nordic Aviation, Eesti Energia – “investeeringud kosmosesse” jne). Kui see raha oleks planeeritud ja pikaajaliselt, siis ei räägiks me puudujäägist, vaid stabiilsest eelarvest, mis tagab ka riigi arengu ja tekitab usalduse, nii et poleks vaja peaministrit müüa.
Niisiis, kes soovivad liituda, neil on see õigus. Neil, kes ei soovi, on õigust vähem, kuid see on olemas – pöörduda Riigikohtusse. Kõik vead on parandatavad, kuid parem, kui me neid ei teeks.

Margus Jaanson, Juuru vallavanem

uuemad vanemad enim hinnatud
Soovitaja
Külaline
Soovitaja

Külamees on võib-olla Tiit Tammsaar? Küsi temalt otse… oled või ei ole?

Rudolf
Külaline
Rudolf

Ega siis Margus Jaanson nii loll ka pole,kui Külamees õigustatult kirjeldab.Ennevanasti nad ju naabervaldades tegutsemas.Kes-kellele rohkem lõuga annab,ei tea kehakaalgi neil sarnane.Mõlemile head soovides!

külamees
Külaline
külamees

Jaanson on ikka täiega tropp.Alles ta oli reformistide ridades ja täna täiega sõimab. Loomulikult pärast seda hakkas sõimama ja astus reformist välja kui teda ei pandud riigikogu valimistel nimekirjas esimeste sekka. Ikka tegelikult isiklikud huvid, rahva murede eest seismine on paljas vahend enda upitamiseks. Ja sellise mehe üleskutsetele peaksime huraa hüüdma??

Margus Jaanson
Külaline
Margus Jaanson

Külamees , kirjuta nimi ka alla . “Tropp” tahaks sinuga näost näkku näha. Arvan, et sul on raske , kuid pärast selliseid kirju läheb aina raskemaks — seda nimetatakse kompleksiks.

Elan siin
Külaline
Elan siin

“Valitsussektoris töötas 2015.aastal 118 393 töötajat, neist avalikus teenistuses 29 113.” allikas: http://www.fin.ee/avalik-teenistus “Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi andmetel töötas 2015. aastal avalikus sektoris tervikuna täistööajale taandatuna 135 300 töötajat, kellest ligikaudu 87% olid ametis valitsussektoris ja 13% muus avalikus sektoris. Eesti koguhõivest moodustab avalik sektor ligilähedaselt viiendiku.” allikas: Avaliku teenistuse 2015 aastaaruanne

Lihtinimene
Külaline
Lihtinimene

Meil on 8 korteriga maja, millest 3 korterit on tühjad. Majas elab 5 vanurit. Igas korteris 1 mammi. Nüüd meil peab olema 3 prügikoasti. Segajäätmed, vanapaber ja söögijäätmed. Nälga oleme näinud ja toitu prügikasti ei lähe, tarbime mõistlikult. Vanapaberit ei teki, ajalehti ei ole tellinud. Mujal jälle on 9 korteriga maja, igas korteris elab 4 inimest, kokku 36 inimest. Neil ei pea toidujäätmeteks konteinerit olema, sest seadus ütleb et alates 10 korterist peab olema. On see siis aus?