Meie ettevõtjate järgmised sammud

0
anne leht

Oktoobri esimesel nädalal toimunud majandusfoorum „Investeeri Raplamaale! Investeeri teadusesse!“ tõi publiku ette tegusad inimesed meie kodukandist ja kaugemalt. Foorumi peamine eesmärk oli innustada ettevõtjaid astuma järgmisi samme oma ettevõtete arendamisel.  

Sellel majandusfoorumil kuulsime, kuidas tekkis Kehtna kutsehariduskeskuse töötajatel õpperestorani idee, mis täna on järgimist leidnud mitmes teises maakonnas. Üles astusid teiste hulgas ka Eesti Teadusagentuuri valdkonna juht Viktor Muuli, Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektor Tea Varrak ning ettevõtlusminister Liisa Oviir.
Ühiskond toimib, areneb ja kasvab tänu ettevõtluse loodud väärtustele. On väga oluline, et Raplamaal toimub ettevõtlusnädal, kus tavapärasest rohkem pööratakse tähelepanu ettevõtjatele ja sellele väärtusele, mida nad loovad.

Ettevõtlus ja teadus

Eestile on olnud aegade algusest iseloomulik soov saada haritumaks, targemaks, paremaks ehk usk hariduse ja teaduse suutlikkusse. Eesti ettevõtjad ei konkureeri ainult üksteisega, vaid ka tegijatega mujalt Euroopast. Seetõttu muutub üha olulisemaks meie ettevõtjate ja teadlaste koostöö.
Eestis on teadus heal tasemel, erialati isegi väga heal tasemel. See peaks olema ja, nagu konverentsil kuulsime, ongi suurepäraseks eelduseks, et teaduse ja teadlaste abil muuta Eesti majandusstruktuuri, luua uusi ja efektiivseid töökohti ning edendada meie riigi ja rahva elu.
Just teaduse ja ettevõtjate koostöö abil saame liikuda edasi suurema lisandväärtusega töö suunas. Eesti ei ole kindlasti enam odava tööjõuga riik, nagu rõhutas oma ettekandes majandusfoorumil osalenud ettevõtlusminister Liisa Oviir. Ega me ju tahagi olla, ei taha hoida inimeste palku madalal. Vastupidi, tahame, et siia tuleks rohkem sellist tööd, mis on paremini tasustatud, ja see omakorda nõuab kõrgemat lisandväärtust.
Ettevõtlusminister märkis foorumil, et üks samm, mis viib meie majandusstruktuuri arendamist edasi, on tööstuspoliitika väljatöötamine. Ükski arengukava ise ei muuda meie ettevõtlusmaastikul midagi, küll aga annab see suunad ettevõtjatele ja riigile ning koostöös on võimalik minna edasi.
Minister Oviir peatus ka kvalifitseeritud tööjõu probleemil, nentides, et Eestis küll õpetatakse ärijuhtimist, aga õppekavu, mis valmistaksid ette tootmisjuhte, kõrgkoolides pole. Eks see tähendab, et lisaks teaduskoostööle tuleb meie ettevõtjatel panustada senisest enam ka kõrgkoolide õppekavadesse.
Meie suutlikkus rahvana kestma jääda ja riigina areneda sõltub meie oskusest arendada maksimaalselt välja iga Eesti inimese võimed ja anded. Selle saavutamiseks on eelkõige vaja investeerida haridusse ja elukestvasse õppesse, ja seda peavad tegema kõik osapooled.

Ettevõtlus maal

On ülim aeg  mõelda, mida me tahame. Kas on vaja, et elu oleks ka väljaspool suurlinnu? Kui me seda tahame, siis on esimene asi töökohad. Kui on töökohad, on ka elu. Siis tulevad lasteaiakohad ja koolikohad. Tekivad külakiiged ja kultuurimajad.
Maal on sageli kallim töökohta pidada kui linnas või linna lähedal, kas või transpordikulude tõttu. Rääkimata sellest, et töötajaid on maal leida raskem.
Kui me arvame, et elu väljaspool linnu on tähtis, peamegi avalikult tekitama diskussiooni sellel teemal, mismoodi neid töökohti soosida. Kaasame diskussiooni ka riigi esindajaid. Nii nagu on ettevõtjate edukuse võluvits omavaheline koostöö ettevõtjate ja erinevate teadusasutuste vahel, aga ka riigi ja ettevõtja vaheline koostöö on oluline.
Mul on hea meel, et juba teist aastat järjest heisatakse oktoobrikuu esimese täisnädala neljapäeval riigilipud, et väärtustada ja tunnustada ettevõtjat. Ettevõtluspäev kui lipupäev on sümboolne tunnustus, mis näitab, et ettevõtja nagu ka ettevõtlus ja ettevõtlikkus on alusväärtused, milleta ühiskond ei toimi.
Edu ja kordaminekuid kõigile ettevõtjatele ja rohkem ettevõtlikkust meile kõigile!

Anne Leht