Järvakandi rahvakoosolek kujunes elavaks

0

Esmaspäeva, 14. novembri õhtul oli Järvakandi kultuurihallis väga selgesti tunda, kui oluliseks peavad kohalikud inimesed haldusreformiga seotud küsimusi. Toimus esimene rahvakoosolek, kus tutvustati valminud ühinemislepingut Kehtna vallaga.

Ei saa küll öelda, et kohal oleks olnud saalitäis rahvast, kuid tublisti üle viiekümne inimese oli kindlasti kohal.
Järvakandi puhul on haldusreformi kontekstis olnud õhus võimalused ühineda Vändra, Kehtna ja Rapla suunal. Kuna valdade ühinemisel on riik seadnud tingimuseks, et uues omavalitsuses peab olema vähemalt 5000 elanikku, ei jää Järvakandil midagi üle – mingis suunas tuleb ühineda. Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuari 2016 seisuga Järvakandis elanikke 1256. Küsimus, kus suunas ühinemine ette võtta, on tekitanud kohapeal vastakaid arvamusi. Näiteks on välja kujunenud grupp inimesi, kes toetavad väga selgelt Rapla suunda. Nende eestvedajad on Järvakandi aukodanikud Ants Sepp ja Enno Alliksaar, kes kogusid oktoobris Rapla suunal ühinemiseks kodanike allkirju ning kokku tuli neid ligikaudu 400.
See number on siiski mõneti küsitav, sest osa allkirju kordusid ning osa oli antud inimeste poolt, kes tegelikult Järvakandis ei ela. Ometi on see väga kõnekas number isegi juhul, kui seda tuleb mõnevõrra vähendada. Siiski tuleb mainida, et need allkirjad koguti kodanikualgatuse korras ning mingisugust juriidilist sidusust neil volikogu jaoks ei ole.
Nii Järvakandi kui ka Kehtna vallavolikogu on ära teinud suure töö ning valmis saanud ühinemislepingu, mida esmaspäevasel rahvakoosolekul tutvustati. Praeguse seisuga tundub, et Kehtnaga ühinemine ongi Järvakandi ainuke võimalus, sest 26. oktoobri volikogu istungil otsustasid saadikud, et Rapla suunal läbirääkimised lõpetatakse. Osale esmaspäeva õhtul saalis viibijatele see otsus siiski ei meeldinud ning selle vastu tõsteti ka häält.

Siim Jõgis / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 16. novembri Raplamaa Sõnumitest