6.1 C
Rapla
Reede, 29 märts 2024
Artikkel"Kaader" kui kulgemise vägi

“Kaader” kui kulgemise vägi

„Kaadri” filmifestival sai sel sügisel kümneaastaseks. Vesiroosi gümnaasiumis vaikselt viie filmi ja diskoga alanud filmikonkursist „Ossud” on aastatega saanud suur filmipidu nimega „Kaader”, kuhu kõik soovijad sel korral enam ära ei mahtunud.

Festivalile kandideerinud 33 filmigrupist sel korral enam kõik osalema ei pääsenud, aga siiski oli 21. oktoobri õhtuks koolis filmitegemisega seotud noori üle 200 ja peaaegu kõik ruumid, mida oli võimalik filmitegijate kasutusse anda, olid täis.
“Kaader” on teekond. Sa alustad koos heade sõpradega filmitegemist lootusrikkalt, suure energiaga, sul on hea idee, filmimine on lahe, saab palju nalja. Eriti naljakad on ebaõnnestumised. Päev veereb märkamatult öösse. Sööminegi pole meelde tulnud, kõik on nii huvitav. Filmida saab ka veel hämaras õues ja koolis, kuhu vaikselt kogunevad päeval mööda linna laiali pudenenud kaadrilised. Koridorid muutuvad tasapisi lärmakamaks. Selge, et majas on liiga palju inimesi, aga selle-eest on põnev.
Monteerimine võtab tunde. Ka varastel hommikutundidel on majas elu ja melu.
Filme oodatakse päeval kella kaheks. Tekivad probleemid, väsimustunne loob kerge kaose, aga lõpuks tuleb ikka keegi appi ja kõik saab korda. Filmiprogramm algab kell kuus ja kogu õhtu venib ligi viietunniseks maratoniks. Kõik on väsinud, aga alla ei anna. Kella poole kaheteistkümne paiku oled ikka koolis, surmani väsinud. „Kopp“ on ees. Siis puhkad end nädalavahetusel välja ja tunned, et oli ikka võimas kogemus ja tahad järgmisel aastal jälle tulla. Ja parema filmi teha.
“Kaader” on viimastel aastatel üha kasvanud. Soovijaid tuleb järjest juurde ja korraldajatel tuleb teha valusaid valikuid, kes seekord pääseb ja kes mitte. Seekord kõik soovijad festivalile ei pääsenud, aga samas üldine tase tõusis. Ekraanil oli palju häid filme. Väga palju sai naerda ja seda tehti mõnuga. Oma väikese panuse andsid sellesse ka õhtujuhid Juhan ja Kevin, kes publikut kord vihale, kord naerma ajasid, aga nende kahe emotsiooni vahel siiski leebe tasakaalu säilitasid.

Kersti Saadlo, RVG huvijuht / foto: Alice Võsu
Loe pikemalt 2. novembri Raplamaa Sõnumitest