Osaluskohvik tõi kohale üle 100 huvilise

0

Novembrikuu esimesel neljapäeval toimus Kohila gümnaasiumis osaluskohvik, kus võrdselt said kogemustest rääkida ning ettepanekuid teha nii noored, poliitikud kui ka teised avaliku elu korraldamisest huvitatud noortemeelsed. Osales 107 huvilist.

Arutleti alates kella kümnest hommikul kuni kolmeni päeval. Diskussioonid käisid seitsmel teemal, igaühe jaoks eraldi laud ja lauajuht. Päevakorral olid haldusreform, turvalisus, sõltuvust tekitavad ained, e-ajastu võimalused, noore inimese mure ja vastutus tuleviku ees, ettevõtjate ootused ja kutseharidusvõimalused ning kultuurikonverents. Igal osalejal oli võimalus kaasa lüüa viies vabalt valitud arutelus. Pauside ajal tegid osaluskohviku eestvedajad võimlemis- ja sirutusharjutusi ning esinesid muusikud.
Mõttevahetuste tulemusena loodetakse, et kõik väljatoodud ideed ja mõtted ei jää ainult jutuvadaks, vaid arutelust saadakse ideid tuleviku jaoks ning luuakse mõni koostööprojekt.

“Kevade” vs “Nullpunkt”

Laudkonnas nimega „Kevade“ vs „Nullpunkt“ ehk lahtiseletatuna võimalused, mis on 100 aastaga muutunud, räägiti digiõpikutest, e-koolist, hariduslikest mobiilirakendustest ning interaktiivsetest tahvlitest. Lauajuht oli Kohila gümnaasiumi koolipsühholoog Reet Reispass.
„Kui Arno isaga koolimajja jõudis, oli aeg juba sajandi võrra edasi liikunud ning kogu klass oli üle läinud e-õppele.“ Niisuguse mõttega alustati arutelusid selles haridusteemalises laudkonnas. Reispassi sõnul otsiti vastuseid küsimustele: Milline on tänapäeva kool? Kuidas on muutunud õpetaja roll? Kes on autoriteet tänapäeva lapse/noore jaoks? Lisaks vahetati mõtteid selle üle, millised on nutiajastu plussid ja miinused õppetunnis ning kas ja kuidas siduda mitteformaalset ja formaalset haridust. Noored said lasta oma fantaasial lennata tulevikukooli kirjeldamisel.
Lauajuhi sõnade kohaselt toodi probleemkohtadena välja see, et õppekava täitmisel on vähe paindlikkust ning seoseid igapäevaeluga. Oldi seisukohal, et gümnaasiumiharidus peaks senisest enam keskenduma ettevalmistusele iseseisvaks eluks. Oldi kriitilised ka hindamiskoralduse ja koduste tööde mahu suhtes. „Hea meel oli näha, et võimalike lahenduste puhul oli noortel valmisolek viia enda head mõtted õpilasesinduse kaudu edasi ka kooli juhtkonna ja kohalike otsustajateni,“ lisas Reispass

Mariliis Vest / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 9. novembri Raplamaa Sõnumitest