Reformid on usu ja usalduse küsimus

1
margus jaanson

8. novembril, päev pärast seda, kui sotsiaal­demokraadid ja IRL tegid Taavi Rõivasele ettepaneku peaministri kohalt tagasi astuda, kohtume toimetuses Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) juhatuse esimehe, Juuru vallavanema Margus Jaansoniga.

Ametlikke avaldusi pole veel tehtud, aga kõik teavad selletagi, et uue valitsuse panevad kokku Keskerakond, Sotsiaal­demokraatlik Erakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning peaministri koha võtab vastu (seda ei ole keegi kellelegi veel pakkunud!) kolm päeva varem Keskerakonna esimeheks saanud Jüri Ratas.
Margus Jaanson on elevil – Eestit raputanud valitsuskriis on justkui õhuakna avanud puhang, mis toob aastatega läppunud kabinetiõhku tubli sõõmu värsket hapnikku. Me räägime sellest, kus Eesti praegu on. Margus Jaansoni seisukohad on esitatud kursiivis.

Reformierakonna jutud liberaalsest majanduspoliitikast ei ole pädevad – loogikat selle erakonna käitumises ei ole tegelikult juba ammu enam, parempoolset majandusloogikat ainult imiteeritakse (riigiettevõtetes toimuv ja Riigi Kinnisvara AS-i kaudu turgu solkiv tegevus). Küsimus pole ju selles, et riigis ei ole raha – seda lihtsalt ei osata kokku korjata ja jaotatakse valesti. Reformierakonna mantra on olnud „riigi rahandus on kontrolli all“, aga eesmärk olla iga hinna eest võimul pimestab isegi maailmavaate ning kaugeneb tegelikust elust Eestis. Tegelikult nad ei tea, kuidas riigi majandus- ja rahanduspoliitikat vajaduspõhiselt ellu viia.
Eestil on president, kelle suhtes on ootused praegu kõrgel. Kui siia kõrvale saaksime veel ka väärika valitsuse, siis võiks lõpuks hakata rääkima ka regionaalpoliitikast. Taavi Rõivase valitsus oli häbiväärselt üleolev, aga ka ebaaus oma rahva vastu. Seal ei olnud grammigi riigimehelikkust ja vastutustunnet. See on viinud riigi ummikusse.
Eesti  tulevikule on määrava tähtsusega haldus-territoriaalne reform, õigemini see, kuidas seda reformi läbi viiakse. Igasuguse reformi edu pandiks on usaldus. Haldusreform sellisel kujul, nagu Reformierakond seda ette valmistas, ei ärata usaldust ega anna usku tulevikku. See on ka põhjus, miks paljud omavalitsused, teiste hulgas Juuru, on reformi suhtes opositsioonis. Täna on reformi eesmärk selgelt välja ütlemata ja reform ise sisuga täitmata. Küsimus ei ole ju omavalitsuste saamatuses, kuigi just seda on püütud rõhutada, vaid milleski muus. Milles?

Jaanson usub, et omavalitsused, kes on leidnud naabritega ühisosa ning peavad nendega konstruktiivseid, kõiki pooli huvitavaid läbirääkimisi, jäävad kindlasti ka algatatu juurde.
Seda ongi vaja olnud. Samas on hulk omavalitsusi, mis saaksid ka praegu iseseisvalt kenasti hakkama ja mille sunduslik ühendamine ükskõik kellega ei muuda piirkonna inimestele elu lihtsamaks, vaid toob hoopis probleeme juurde.

Siinkohal on Margus Jaanson kriitiline riigikohtu aadressil, kuhu abi saamiseks omavalitsused on pöördunud. „See, et kaebuse lahendamine on veninud mitmele kuule ja ületab nüüd juba kõiki haldusreformi seadusega ette antud tähtaegu, sunnib vägisi kahtlema võimude lahususe ja Eesti Vabariigi kohtusüsteemi sõltumatuses. Otsusest, mida oodatakse, sõltub Eesti riigi paljude piirkondade tulevik ja sellega venitamine ning poliitikute jätkuv enesekindlus sunnib mõtlema, et otsustamatus tähendab, et tegelikult on otsus kusagil juba ära tehtud.

Tol teisipäeval, 8. novembril, loodab Jaanson veel, et uus, lähiajal formeeruv valitsus toob siia selgust. „Vasakpoolsetel on hea võimalus tekitada Eesti riigile uus sisu,“ ütleb ta. Tema, nagu paljud teised, ootab, et uus valitsus keerab reformi tagasi ja vähemalt sundliitmiste teema võetakse maha. Jaanson möönab, et selle tagajärjel võidakse tagasi võtta ka mingi hulk lepingutele juba antud allkirju, mis on sinna pandud sundliitmise hirmus, kuid see ei tähendaks kindlasti haldusreformi peatumist.
Senine ebademokraatlik Reformierakonna valitsus on õhutanud rahvast omavalitsuste vastu, rääkides rahaahnetest ja kümne küünega oma toolist kinni hoidvatest vallavanematest.
Tulemuseks on, et rahvas on passiivne, ei usalda poliitikuid ega ka kohapealseid juhte. Me kõik vajame suuremat usaldust.

Rapla vallas ei muutu midagi
9. novembril, kui Riigikogu otsustas umbusaldada 63 häälega peaminister Taavi Rõivast, peetakse Kodilas rahvakoosolekut. Päevakorras on kaks päevakorrapunkti: haldusreform ja kohalik hariduselu. Nad on omavahel seotud – üks tingib teist. Koosoleku läbiviijateks on vallavolikogu esimees Tarmo Lukk, vallavanem Kalle Toomet ja valla haridusnõunik Tiina Roosimägi. Peale nende on saalis veel 14 kohalikku hinge. Kui mõelda, et Rapla linna analoogsele koosolekule tuli 16 inimest, siis võib Kodila koosolekut isegi üsna esinduslikuks pidada.
Tarmo Lukk räägib sellest, keda ühinema kutsuti ja kes lõpuks ühinevad: sel hetkel on kindlad Kaiu ja Raikküla, aga tundub, et ka Järvakandit ei ole päriselt veel maha kantud. Ettevalmistavate aruteludega on jõutud nii kaugele, et liitumise järel peab sündima paari osavallaga uus vald, mille keskus asuks Raplas ja nimeks oleks Rapla.

Tõnis Tõnisson  / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 16. novembri Raplamaa Sõnumitest

uuemad vanemad enim hinnatud
ahmingemetsa
Külaline
ahmingemetsa

Saaks selle suust tuleva sooja õhu kuidagi radiaatorisse suunata, oleks midagigi kasu pada ja katel kõmisevad vaheldumisi