Vestlusring: Reform, mis aitab keskvalitsusel mugavamalt valitseda?

0

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis oma eelmisel nädalal avaldatud otsuses, et palju ärevust põhjustanud haldusreformi seadus ei ole põhiseadusega vastuolus (välja arvatud üks rahastamist puudutav säte). Sellest lähtuvalt on juhtpoliitikud juba hõisanud, et tagasiteed enam ei ole, reformiga minnakse igal juhul lõpuni ja tulevad ka sundliitmised. Ehk nende omavalitsuste suhtes, kus 1. jaanuari 2017 seisuga on vähem kui 5000 elanikku ning ühinemisläbirääkimisi ei peeta, algatab vabariigi valitsus hiljemalt 15. veebruaril sundliitmise menetluse.

Millises seisus on haldusreform Rapla maakonnas, selle üle arutlesid Raplamaa Sõnumite vestlusringis maavanem ja haldusreformi Lääne-Eesti piirkondliku komisjoni liige Tõnis Blank, Rapla ühinemispiirkonna koordinaator Silvi Ojamuru ning vallavanemad Villu Karu (Märjamaa), Priit Kärsna (Vigala), Elari Hiis (Käru) ja Indrek Kullam (Kehtna). Kahjuks ei osalenud Juuru vallavolikogu esimees Sirje Endre, kes oli samuti kutsutud.

See ei ole kindlasti meie viimane vestlusring haldusreformi teemal, aga täna vaataks, kuhu on aastaga jõutud ja mis saab edasi.

Ojamuru: Omavalitsuste ühistel kohtumistel on haldusreformi teema olnud lauas alates jaanuarist. Alguses, kui me omavalitsuste liidu poolt esitasime projekti EAS-ile haldusreformi koordineerimise teemal, siis oli veel ootus ja lootus, et võib-olla tekib maakonnas üks või kolm omavalitsust. Eesmärk oli, et tekiks vähemalt üks 11-tuhandene omavalitsus. Nüüd on seis sealmaal, et volikogud teevad oma otsuseid. Volikogude etapp on praegu olnud kõige olulisem. Kas volikogudel on olnud või on edaspidi piisavalt tarkust, et õigeid otsuseid teha, see on hästi oluline.
Mina olen praegu kõige enam tegelenud Rapla ühinemisgrupi koordineerimisega.

Kullam: Arvan, et kõik volikogud on teinud õigeid otsuseid, täpselt selliseid, nagu just vaja teha on. Viskaksin kivi valitsuse kapsaaeda, kes jättis 5000 piiri, mitte ei tõstnud seda 11 000 peale. Seda julgust neil ei olnud ja siit hakkaski peale, et ükski vald ei võinud jätta ära kasutamata võimalust teha väiksem ühinemine, ehk 5000 täis saada.
Saaremaa näite põhjal, kus praktiliselt üks maakond on üks omavalitsus, on tagantjärele tarkus küsida, kas see oli õige või vale otsus, mis seal välja kujuneb, mis tunne on neil inimestel. Oma valla tunnet neil enam ei ole, see identiteet kaob ilmselt ära. Jäävadki lihtsalt saarlasteks.
Meie jaoks oli identiteet oluline. Kehtna vald on jätkuvalt endistes piirides. Vaatamata sellele oleme ilmselt Järvakandiga liitumas. Täna (vestlus toimus 21. detsembril) on Kehtnas ja Järvakandis volikogu istung ja õhtuks on see selge. Kehtnas tehakse täna otsus, Järvakandil on natuke keerulisemad valikud.
Mis puudutab Riigikohtu otsust, siis niisugust oligi oodata. Need, kes sellest midagi lootsid … Mul on kahju, nad oleksid võinud kellegagi paralleelselt läbirääkimisi pidada. Olukordade muutudes oleksid nad saanud lepingust lahti öelda, täna on neil õiguslikult väga keeruline n-ö aega mahtuda, järele jäänud päevadega ei tee midagi. Peaks olema valitsuse tõeline tahe anda neile eriluba, et kõik protseduurid läbi viia. Rääkimata sellest, et on peaaegu ilmvõimatu minna täna valda, kus leping juba kinnitatakse, ja teha seal mingi muudatus. Ainuke, kellega Juurul on täna võimalus, on läbi rääkida Kohilaga, kellel teist partnerit ei ole.

Hiis: See ajab vastupidi asja täiesti segamini. Kui Juuru ainuke kiire käik on Kohila poole ja volikogu enamus pooldab Kohilat, üks Kehtnat ja Sirje [Endre] mitte midagi, siis jääb Kaiu rataste vahele. Igasugune võimalus Rapla poole liikuda kaob neil ära.
Minu arvates on üsna lühinägelik ajada ühte jäika poliitikat. Peab olema ettenägelik ja paindlik. Need, kes ei jätnud endale varuvarianti, on täna halvas olukorras. Järvakandi oli ka kohtusse pöörduja, aga pidas ikkagi Kehtnaga läbirääkimisi. Minu asi ei ole kritiseerida Juuru otsuseid, aga see ei olnud tänases kontekstis kõige parem. Olles üht-teist õigusainetest õppinud, nägin ette, et riigikohtus midagi eriti ei tule. Sealt tuli isegi vähem, kui ma arvasin.
Kui läbirääkimistest rääkida, siis Käru pidas neid ka kahel rindel, aga olime piisavalt targad, et õigel ajal kahe heinakuhja vahel jooksmine ära lõpetada. Arvan, et meie volikogu tegi hea ja õige otsuse. Mulle isiklikult on see ebamugav, sest mu tutvusringkond on Raplamaal ja Järvamaa on kahjuks tundmatu kant, aga kuulates, millised on olnud Rapla läbirääkimised, on meil need võrratult libedamalt ja mõistlikumalt läinud

Inge Põlma, Tõnis Tõnisson / fotod: Siim Solman
Loe pikemalt 28. detsembri Raplamaa Sõnumitest