Jõulukuusk kui jääde

0

Riigikontroll avaldas 14. detsembril auditi, mis käsitleb olmejäätmete kogumist ja taaskasutusse suunamist. Avaldame sel puhul samal päeval riigikontrolör Alar Karise blogis ilmunud sissekande ning keskkonnaministeeriumi kommentaari auditile.

Jõulukuusk kui jääde. Kõlab kuidagi üsna koledalt, kas pole? Aga kui harraste luuletuste, säravate küünalde ja jõulupuu alla pandud kingituste aeg läbi saab, muutub jõulukuusk pühademeeleolu loojast tõepoolest praktiliseks probleemiks.
Täna (14. detsembril – toim) avaldas Riigikontroll auditiaruande, mille teemaks meie kõigi igapäevaselt tekkivate olmejäätmete sortimine ning jäätmete taaskasutamine. Et parajasti on pühade-eelse sagina aeg, pani see mind mõtlema, mis saab nii jõulukuusest kui ka kõigist jõuluks kokku kuhjatud asjadest pärast seda, kui kingitused käes ning kolmekuningapäev seljataga.
Kingitused hoitakse ilmselt alles ning kaunistused pakitakse loodetavasti järgmist aastat ootama. Suur hulk pakkimispaberit ning pakendiprügi visatakse loodetavasti selleks ette nähtud paberi- ja papijäätmete ning pakendijäätmete konteinerisse. Oma aja üle elanud ning järele jäänud jõulutoit pannakse loodetavasti kompostihunnikusse või biojäätmete konteinerisse.
Mida aga teevad oma kuivanud jõulukuusega need, kel pole avarat aeda lõkke tegemiseks ega kaminat või ahju, kus kuuske põletada? Selgub, et kuuse ostmine on lihtne, sellest lahtisaamine võib aga eelkõige just linnainimestele keeruliseks osutuda. Eriti, kui kodus on korralik laeni kõrguv puu.
Millisesse konteinerisse tuleks kuusk panna? Kas sinna, kuhu lähevad segaolmejäätmed? Kas sinna, kuhu paber ja papp? Või biolagunevate jäätmete hulka? Ja kas üldse võib kuuske konteinerisse panna?
Selgub, et kuusk on suurjääde, mida ei koguta nii, nagu tavalisi olmejäätmeid. Kuuske ei tohiks jätta vedelema jäätmekonteineri kõrvale, samuti ei tohi seda toppida biojäätmete mahutisse

Alar Karis, riigikontrolör
Loe pikemalt 21. detsembri Raplamaa Sõnumitest