Küsimus Einsteinile

0

Elu lõpuaastatel jätkas avalikust elust tagasi tõmbunud Albert Einstein oma New Yorgi korteris tööd üldväljateooria kallal. Ta soovis kasutada iga hetke ja teener kaitses peremeest võimalike külaliste eest. Ühel noorel ajakirjanikul õnnestus siiski teadlase kabinetti tungida intervjuud küsima.

Esmalt soovis teadlane noormehe ukse taha tõsta, kuid leebus siis, imetledes ajakirjaniku püsivust eesmärgi saavutamisel. Einstein lubas anda intervjuu, kuid esitada vaid ühe küsimuse. Noormees ütles, et tal ongi vaid üks küsimus: millise küsimuse esitaksite endale ise?
Tugitoolis istuv teadlane vajus mõttesse. Aeg läks, piip kustus ja silmad olid suletud. Ajakirjanik kartis, et peab kiirabi kutsuma. Siis aga Einstein virgus ja lausus: kõige tähtsam küsimus, mille endale esitaksin, oleks – kas universum on meie vastu sõbralik? Vastusest sellele küsimusele sõltub, kas peame ehitama müüre või sildu.
Tänane maailm oma globaliseerumisega muutub aina väiksemaks, kogu ilma mured jõuavad ka meie õuele. Universum hakkab pihta meie aiavärava tagant, ta hakkab peale juba meie õuestki. Iga päev peame tegema otsuseid väiksemate ja suuremate sildade ja müüride ehitamise suhtes.
Ajaloos on palju müüre ehitatud. Müür ümber suure Rooma impeeriumi, Hiina müür, linnamüürid keskaegses Euroopas (ka Tallinnas), Berliini müür, . . .  – kaitseks teise kultuuriruumi kandjate eest või poliitilise teisitimõtlemise eest. Müüre ja tarasid ehitatakse ka tänases Euroopas kaitseks teadmata tulijate eest, kelle hulgas võib olla terroriste.
Üldiselt tahavad inimesed teisi usaldada, see on väga inimlik. Ligimese aitamine on kristliku maailma elamisjuhendis sees. Oskus armastada ja olla armastatud on vaid inimestele omane.
Samas on universum täis ohumärke, manitsedas meid ettevaatlikkusele. Vanasti pandi luud ukse ette, kui pererahvas kodust ära oli. Inimesed usaldasid üksteist ja ausus oli pühim väärtus. Tänapäeval suletakse end seitsme turvaluku ja -ketiga. Miks? Mis on juhtunud? Mis on saamas ühtsest Euroopast? Kas Euroopa suudab vastu võtta mitme riigi täie abivajajaid? Kes neist on päris pagulased, kes kergema elu otsijad?
Pagulastele pakutakse kindlat linna ja varjupaika. Neile pakutakse silda. „Tulge kõik,“ on öelnud Saksamaa kantsler – nagu Jeesus Piiblis: tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud… (Matteuse evangeelium 11:28). Sellele vaatamata kärgatavad Pariisis ja Berliinis plahvatused. Krimm on hõivatud, Ukrainas käib sõda. Sellised rünnakud raputavad rahumeelset kooseksisteerimist. Tegelikud asüülitaotlejad eraldatakse sõkaldest ja neile pakutakse abi. Ülejäänud saadetakse koju tagasi.
Ilmselt otsitakse ka võimalusi lõpetada sõjad, et inimesed ei peaks oma kodumaad maha jätma. Kuid see on raske ja võtab aega.
Ühe müüri tahavad inglased endale ehitada, tehes Brexiti otsuse. Avatud-suletud ühiskonna temaatika on Euroopas kirgi kütmas. Ka meil Eestis peetakse debatte samal teemal. Kaine mõistuse järgi peaksime olema rohkem avatud.
Müüre ja sildu oleme aga Eestis sel aastal ehitanud hoopis teiselgi põhjusel.
Haldusreform tahab pakkuda meile uut taset avalike teenuste kasutamisel. Seaduses on ette kirjutatud, mis tingimustel peaks vallad ühinema ja mis saab neist, kes ei ole õigeks ajaks oma otsust teinud ja partnerit leidnud. Väikest viisi nagu kosjasobitamine – kes kellega käib või kes kellega ei soovi mingil juhul ühineda. Seadus tundus vastuolus olevat kohalike omavalitsuste põhiõigusega ise otsustada ja juhtida oma valla elu. Sestap otsiti abi kohtustki. Kuid kohtulahend tuli nii hilja, et enam ei jõua oma valikuid teha, kui see soov nüüd olekski. Seadusel seaduse jõud ja lõplikud valikud ning ühendamised kinnitab valitsus. Loodame, et tuleb ka erisusi võrreldes algsete seadusesätetega.
Ka Rail Balticu rajamisel, mis meie maakonda läbib, tuleb ehitada sildu ja müüre. Küll ühenduse kiirendamiseks, küll ohutuse suurendamiseks, küll müra vähendamiseks ja loomadele ülepääsude võimaldamiseks. Ja pole sellelgi teemal kõik vaidlused vaieldud ega parimad lahendused leitud. Täpsemad vastused annab projekteerimise etapp, mis parajasti käimas on.
Huvitav, millise küsimuse esitaks Einstein endale täna, kuuskümmend viis aastat hiljem?
Vaatamata lõppeval aastal tehtavatele valikutele, tahaks siiski kõigile soovida – rohkem sildu. Rohkem rõõmu ja vähem muresid. Toredat aastavahetust omaste seltsis!

Tõnis Blank Rapla maavanem