Valitsus kiitis heaks Rail Balticu leppe, vastased avaldasid samal ajal meelt

Valitsus kiitis heaks Rail Balticu kolme Balti riigi vahelise kokkuleppe allkirjastamise, kuid lubas lepet enne mitte Riigikogule ratifitseerida anda, kui aprillis valmib ka tasuvusuuring.

„Tulenevalt sellest uuringust peab valitsus igal juhul langetama uue otsuse – et saata see [kokkulepe] Riigikogule ratifitseerimiseks,” ütles peaminister Jüri Ratas valitsuse istungi ja kabinetinõupidamise järgsel pressikonverentsil eile (26. jaanuaril).
„Rail Baltic on Eesti riigi jaoks väga oluline investeering, mis ühelt poolt toetab meie ettevõtlust, turismi ja transpordisektori arengut ning teisalt ühendab meid tugevalt Kesk-Euroopaga. Mitmete aastate jooksul tehtud analüüsid ja eeluuringud annavad meile kindluse, et Eesti saab endale uue, kiire, energiasäästliku, keskkonnasõbraliku ja ohutu transpordiliini, mis on kasulik projekt Eestile ning kogu Euroopale,” ütles Ratas, kellele valitsus oli äsja andnud volituse allkirjastada kolme riigi kokkulepe.
Samal ajal oli Harjumäele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hoone ette kogunenud meeleavaldusele mitusada inimest, kes nõudsid Rail Balticu projekti peatamist praegusel kujul.
„Peatage korruptiivne RB skeem!”, „Käed eemale RB alusest Eestimaast!”, „Rail Baltic, hullumaja projekt!” – selliseid ja muid sedalaadi sõnumeid edastasid plakatid, mida meeleavaldajad kandsid.
Meeleavalduse korraldas roheliselt mõtlejaid ja organisatsioone koondav ühendus Ökoriik Eesti. Meeleavalduse eestvedajate seas olnud erakonna Eestimaa Rohelised esimees Aleksander Laane ütles, et enne leppe jõudmist Riigikokku tuleb kindlasti veel korraldada üks suurem meeleavaldus.
Meeleavaldusel Harjumäel osalesid teiste hulgas Riigikogu liikmed Igor Gräzin (Reformierakond), Martin Helme (EKRE) ja Peeter Ernits (Keskerakond).
Ministeeriumist tuli meeleavaldajatega rääkima Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare.

Projekti peatada ei kavatse

Ratas möönis, et Rail Balticu sugused suurprojektid tekitavad ühiskonnas alati erinevaid emotsioone ja arvamusi ning paratamatult ei saa kõik inimesed ja spetsialistid jõuda ühisele arvamusele. Sellepärast otsustaski valitsus 31. jaanuaril kolme Balti riigi valitsusjuhi allkirjastatavat kokkulepet enne tasuvusuuringu valmimist mitte Riigikogu poole teele saata. Ratase sõnade järgi ei tähenda see samas siiski seda, et nad kavatseksid Rail Balticu projekti peatada, kui tasuvusuuring näitab suuri kulusid või miinusessejäämist.
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson selgitas, et vajadus selle kokkuleppe järele tuleneb sellest, et loodi kolme Balti riigi ühisettevõtte, mille asutajad ei olnud riigid, vaid valdusettevõtted igast riigist, Eestist sajaprotsendilise riigi osalusega Rail Baltic Estonia OÜ. „Sellest tulenevalt, et riigid ei olnud ühisettevõtte loojad, on meil vaja riikidevahelist kokkulepet, sest on küsimusi, mida äriühingu aktsionärid reguleerida ei saa,” ütles Simson.
Simson lisas, et see leping uusi kohustusi ei võta, sest juba möödunud ja ülemöödunud aastal on tehtud Euroopa Komisjoni rahastamisotsused.
„Meie jaoks kokkulepe määrab kindlaks Rail Balticu üldised tehnilised parameetrid, marsruudi ja rajamise tähtaja, lepitakse kokku raudtee valmimine aastaks 2025 ja et on võimalik kasutama hakata aastast 2026. Kokkulepe reguleerib infrastruktuuri ja maaomandi küsimusi ning ehitamise rahastamise tingimusi,” rääkis Simson.

Toob Ülemistele trammiliini
Simson ütles, et Eesti territooriumil tehtavate tööde prognoositav kogumaksumus kuni projekti valmimiseni on 1,3 miljardit eurot, sealhulgas on omafinantseering 250 miljonit eurot.
Eelmise aasta lõpuks on ministri kinnituse kohaselt Eestis Rail Balticuga seotud töödeks kulunud 2,8 miljonit eurot. Sel aastal on eelarves 46 miljonit eurot ja suuremateks töödeks on Ülemiste lennujaama trammiliin ja Muuga terminali uuring. Rail Balticu trassi alla jääva maa arheoloogilisi uuringuid on sellel aastal plaanis jätkata 50 objektil. Hakatakse planeerima ka Ülemiste ja Pärnu reisiterminali, nimetas minister.
Simson lubas ka, et olemasolevad raudteeühendused Rail Balticu pärast ei kannata ja valitsus on kokku leppinud, et jätkatakse investeerimist olemasolevatesse raudteetrassidesse.
Simson ei soostunud kriitikute väitega, et lepe sõlmitakse kiirustades. „Leppe baas oli valmis juba eelmise aasta suvel, seda on sõnastatud viimased seitse-kaheksa kuud, selles leppes ei ole uut infot, erineval viisil on see läbi käinud mitmetest peaministrite memorandumitest ja nüüd see lihtsalt vormistatakse rahvusvaheliseks leppeks,” rääkis Simson. Ta tõdes, et lepet on kindlasti vaja ka selle jaoks, et järgmistel rahastamisperioodidel kindlamalt läbirääkimistele minna.
Laane ütles, et see on positiivne, et valitsus otsustas tasuvusuuringu ära oodata, enne kui leppe Riigikokku saadab. Samas leiab ta, et Rail Balticu tasuvust peaks uurima laiem erapooletute ekspertide ring Eestist ja välismaalt. Ta lisas, et rohelised on valmis selle valitsuse jaoks ka kokku panema.
Praegust Rail Balticu tasuvusuuringut teeb konsultatsioonifirma Ernst & Young Baltic, kes võitis sellekohase hanke.
Samal ajal käib kolmes Balti riigis praegu allkirjade kogumine Rail Balticu praeguse projekti vastasele petitsioonile. Samuti on 151 Eesti kultuuri- ja ühiskonnategelast kirjutanud alla pöördumisele, milles ollakse seisukohal, et Rail Balticu rajamine praegusel kujul tuleb peatada ja asuda kavandama Eesti vajadustest lähtuvat raudteed.

Vivika Veski

Samal teemal

Lelle-Pärnu raudteelõigu saatus on lahtine Möödunud neljapäeval otsustas vabariigi valitsus, et Lelle-Pärnu vaheline raudteelõik jääb investeeringust ilma, mistõttu on selle säilimine seatud kü...
Kehtna ja Järvakandi lubavad kaevandaja tagahoovi... Kehtna vallavolikogu nõustus osaühingu Eesti Killustik taotlusega uurida sajal hektaril Järvakandi külje all Rail Balticu jaoks vajamineva kruusa levi...
Rail Baltic ärgitab kaevandushuvi Raplamaal on kaevandajad viimase 12 kuu jooksul esitanud keskkonnaametile üle kümne ehitusmaavara geoloogilise uuringu taotluse ehk kaevandamishuvi on...

Üks kommentaar Valitsus kiitis heaks Rail Balticu leppe, vastased avaldasid samal ajal meelt

  1. Raudtee tuleb ikka ütleb:

    Rail Baltica raudteed püütakse inimestele „müüa“ kui võluvitsa, millega hakkavad liikuma suured rahvamassid ja tohutud kaubavood, on reaalsus midagi muud. Pigem on Rail Baltica näol tegemist hoopis spetsiifilise infrastruktuuriga, mis hakkab teenindama Eestisse rajatavaid uusi üüratuid kaevandusi.” KaitseOmaTervist.ee kirjutab edasi: Näiteks kildagaasi ja fosforiidi suuremahulise kaevandamisega plaanitakse algust teha hiljemalt 2020. aastal. Täpselt selleks ajaks valmib ka Rail Baltica. On see kokkusattumus? Ei ole. Kildagaas kogub maailmas üha enam populaarsust, sest aitab vähendada riikide sõltuvust naftast, põlevkivist ja tuumaenergiast. Kildagaasi peetakse tulevikuenergiaks ja Eesti maapõues leidub seda ohtralt – kogu meie territooriumi ulatuses. Isegi Sinu, kes sa seda artiklit praegu loed, jalgade all on kildagaasi sadade tuhandete kuupmeetrite ulatuses. See on suur rikkus, mille otsas Eesti rahvas istub. Ometigi aga on meile maalitud pilt, et Eesti on vaene ja riigil raha pole, et palku maksta ja inimeste heaolu eest hoolitseda. See on kõik vale. Kildagaasi leiukohad riikides (märgitud punasega): Miks tahetakse just Eestis kaevandada? Kildagaasi kaevandamine nõuab suurtes kogustes vee kasutamist. Eestis, kus on puhast vett palju ja inimesi vähe, on seda ressurssi piisavalt palju, et raisata. Ka on siin asustus piisavalt hõre, et loodusele ja keskkonnale tekitatud korvamatud kahjud ei lähe just paljudele inimestele korda. Seetõttu on suured riigid otsustanud loobuda enda territooriumil kaevandamisest ja tulevad seda tegema siia Eestisse, sest prantslased ja sakslased ei lubaks kildagaasi oma riigis kaevandada, sest joogivesi solgitakse ära. Kuna kaevandused saavad olema ulatuslikud, siis on vaja, et inimesi jalus poleks. Seetõttu teevad Eesti riigijuhid kõik, et inimesed vabatahtlikult eest ära läheksid. Maaelu ja haridussüsteemi hävitamine, ettevõtluse väljasuretamine, kiirabiarstide ja päästetöötajate koondamine täidab ainult ühte eesmärki – saada tülikad inimesed tulevaste kaevanduste territooriumilt jalust ära. Ja need, kes ära ei lähe, need tapetakse ära pikkade arstijärjekordade, ravimimaffia ja elektromagnetkiirgusega. Eestlased võiksid juba aru saada, et Eesti elu ei lähe tagurpidikäigul seetõttu, et riiki juhivad rumalad inimest. Vastupidi, võimu juures on väga targad nahaalid, kes teevad seda kõike teadlikult ja süstemaatiliselt konkreetse plaani järgi. Öelda, et Ansip või Ligi on ebakompetentne loll, on väga ränk eksimine. Kuidas näeb välja kildagaasi kaevandamine? Fracking, ehk kildagaasi kaevandamine. Kildagaas on kuni 4 kilomeetri sügavusel maapõues ja temani jõudmiseks on vaja puurida auk. NB! Tegemist ei ole mingi lihtsa 8m sügava kaevu puurimisega, vaid me räägime siin kuni 4 kilomeetrit sügavast august. Ühe puuraugu tegemisel raisatakse ära 19 miljonit liitrit puhast vett, mida ei saa uuesti kasutada, sest vesi on puurimisel kasutatud kemikaalidest reostatud. Aga! Kunagi ei piisa ainult ühest puuraugust. Neid on vaja tunduvalt rohkem, lausa sadu. Ja arvestades seda, kui palju on Eestis kildagaasi, siis räägime me siin vähemalt 400 puuraugust. Lisaks kallatakse igasse auku 80-300 tonni kemikaale. Need kemikaalid ei pärine Eestist, vaid tuuakse siia Rail Baltica abil rongidega, sest sellist suurt kogust ei ole majanduslikult mõttekas Euroopast tsisternautodega kohale vedada, sest vaja oleks ju siis kuni 2000 tsisternautot. See jutt siin käib alles kildagaasi kohta, kuid Eestis on veel muud väärtuslikku: põlevkivi, fosforiit, graptoliitargilliit, turvas, lubjakivi, dolomiit, graniit, liiv, kruus, uraan, savi, rauamaak, lubjakivi, järvemuda, meremuda, järvelubi ning palju metsa. Näiteks Sõmeru valla 168 km² suurusest territooriumist plaanitakse üles kaevandada 95%. Hetkel elab seal ca 3000 inimest, kuid riik loodab, et need 3000 inimest jätavad varsti oma kodu maha ja kolivad kuhugi mujale




    0



    0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga