Maaomanik, ära müü oma maad!

2

Viimase viie aastaga on maa hind Eestis mitmekordistunud ning kasvatanud maaomaniku vara väärtust. Kel vähegi kannatab, ei ole mõistlik oma maad müüa, sest maa väärtus kasvab suure tõenäosusega tulevikus veelgi.

Maad kiputakse müüma tavaliselt siis, kui on vaja teha suuremaid investeeringuid või katta auke rahavoogudes. Siin aga tasuks kaaluda alternatiive vajaliku raha leidmiseks ning hoida maad kui kasvava väärtusega investeeringut. Maa-ameti andmetel on alates 2011. aastast möödunud aastani tõusnud maa keskmine mediaanhind vabaturutingimustes tehtud tehingutes 228% ehk 2,2 korda. Seega on maa kõige kiiremini kasvava väärtusega vara Eestis.
Hindade tuntav kasv on põllumaade turul toimunud alates 2011. aastast. Enamikus maakondades on haritava maa ühikuhinnad kasvanud kuus või enam korda võrreldes kümne aasta taguse hinnaga.
Kõrgeima hinnaga maatehinguid tehakse Kesk-Eestis, Lääne-Virumaal ja Tartumaal. Seal on Eestimaa kõige viljakamad mullad ja maa hind seetõttu kõrge. Viljaka põllumaa hinnad on neis piirkondades enamasti 2500-3500 euro vahel hektari eest.
Metsamaa hind samas ajavahemikus nii suurt tõusu pole läbi teinud. Aastal 2011 oli metsamaa keskmine hektari mediaanhind 1848 eurot, viis aastat hiljem oli see juba 2414 eurot. Kasv on üle 30%.
Vaatamata maa väärtuse tõusule võib omanik sattuda olukorda, kus raha on vaja ja mõte võib liikuda maa müümisele. Enne müüki on ka teisi võimalusi, mida tasuks kaaluda. Vajaduse korral saab võtta maa tagatisel laenu. See tuleb odavam ja maaomanikule kasulikum, kui oma varast lõplikult loobumine.
Oma 20 tegevusaasta jooksul oleme puutunud kokku mitmete juhtumitega, kus maaomanik on saanud lühiajalist laenu maa tagatisel ja see on tähendanud, et ta ei ole jäänud oma tulust ja varast ilma. Näiteks oli meie kliendiks talupidaja, kes kasvatab rukist. Halva kokkusattumusena läksid ühel ajal katki mitu olulist põllutöömasinat, mille remont oli kulukas, kuid hädavajalik, sest masinaid oli vaja viljalõikuseks. Abi oli maa tagatisel laenust, mis aitas kiirelt masinad korda teha ja talupidaja sai ka vilja maha müüa ning tulu kätte.

Paljud talupidajad ja maaettevõtjad ei saa suurpankadest aga laenu, kuna takistuseks on nii nende väiksus kui ka tegevuse eripärast tulenevad ebakorrapärased rahavood. Väikeettevõtted ja ühe mehe firmad, kelle rahalaekumised ei ole regulaarsed, ei ole pankade silmis sageli laenukõlbulikud. Selliste ettevõtete alla kuuluvad paljud põllumajandusettevõtted, s.o talud, mis on oma olemuselt ühe mehe ettevõtted.
Suurpangad hindavad ettevõtete laenuvõimekust pahatihti ühetaoliste printsiipide järgi, mis on välja töötatud Eesti mõistes keskmiste või suurte ettevõtete vajaduste järgi. Ei arvestata sellega, mis tegevusalal ja valdkonnas ettevõte tegutseb ja kuidas selle äri eripära mõjutab ettevõtte rahavooge. Kui ettevõtte rahavood on ebaregulaarsed, võib see olla piisav põhjus, et neile laenu ei väljastata.
Põllumajanduses on tulud hooajalised. Samas ei saa öelda, et sellistel ettevõtjatel ei ole laenu teenindamiseks raha – raha laekub siis, kui saak saab realiseeritud. Vahepeal on aga vaja tehnikat korrastada ja varusid täiendada. Sellisel juhul tasub pöörduda väiksemate laenuandjate poole, kes ei näe selliste ettevõtete finantseerimises iseenesest takistust. Kindlasti tuleks sel puhul aga jälgida, millist intressi küsitakse ning kontrollida laenuandja usaldusväärsust. Nii jääb vara alles ja laenu saab maksta tagasi laekuvast rahast.
Maa tagatisel saab maaomanik alustada või laiendada olemasolevat ettevõtlust, et luua või suurendada sissetulekuallikaid. Väikefirmad, kellel raha tegevuse laiendamiseks napib, saavad teha investeeringuid ja soetada uusi seadmeid maa tagatisel. Nii on väikefirma saanud laiendada oma tegevust suure potentsiaaliga kõrvalvaldkonda, et laieneda ja suurendada oma käivet. Selleks vajalikud masinad said nad soetada tänu laenule, mis võeti maa tagatisel.

Väikeettevõte jätab sageli võimalusest haaramata, kui see eeldab investeeringut. Loobutakse, kuna peetakse investeeringu leidmise ja laenusaamise võimalusi lootusetuks. Näiteks pakub vald lepingut kraavide puhastamiseks ja võsa lõikamiseks, kuid selle töö teostamiseks on vaja võimekamat masinat. Ilma selleta ei oleks ei lepingut ega ka lisaraha, mis sellest lepingust oleks tulnud. Majanduslikult oli igati loogiline ja põhjendatud teha see investeering, võtta laenu ja suurendada oma sissetulekut.
Maa omanikel tasub vaadata oma võimalusi laiemalt. Mitte ainult arvestada oma maa rahalist väärtust, vaid näha selles ettevõtluse ja investeeringute tagatist. Just viimased kaks võivad olla maaelu käivitavaks ja edendavaks faktoriks, mis lisaks omanikule teenivad ka kogukonna huve ning pakuvad tööd ja leiba teistele kohalikele. Ettevõtlikkusega kasvatab maaomanik nii enda kui ka teiste sissetulekut ja elujärge.

Heikki Rannik, Nordic Hypo juhatuse liige
Loe pikemalt 15. veebruari Raplamaa Sõnumitest

uuemad vanemad enim hinnatud
maakas
Külaline
maakas

Hea öelda ära müü , maamaks vajab tasumist , lapsed vaja toita ja riietada , hambad parandamist , lisaks lähevad enamus esmatarbekaupu kallimaks ja rohken protsentides kui maa – jutu iva on selge – võtke meilt laenu 1

Lapeteus
Külaline
Lapeteus

See 228% kasv toimus 2011-2014 aastal. Viimased 2 aastat pole madalate vilja ja piima kokkuostuhindade tõttu maa hind kallinenud,. Pigem püsib 2014 aasta tasemel. Hetkel on kinnitaud euroopaliidu eelarveperiood aastani 2020, ehk põllumehed teavad arvestada laekuvate eurotoetustega. Kui peale 2020 aastat põllumajandustoetused juhtuvad kaduma, siis väheneb ka kohe maa väärtus 20-40%. Hetkel annavad kommertspangad maa tagatisel laenu 1400 EUR hektari kohta. Laenu intressiga alla 5%, seega enne väikelaenu pakkuvast firmadest laenamist tasuks ka suurpangast läbi käia. 1