Enamasti nõuab käsitöö teatud määral mustrite lugemise oskust või mingisuguse algelise tehnika tundmist, kasvõi seda, kuidas teha kõige lihtsamat parempidist silmust kudumisel. Nõelviltimise puhul on aga see tore asi, et ei ole mustreid ega silmuseid. On ainult vill, nõel ning üks ja seesama korduv tegevus, mida ei õnnestu mitte kellelgi mitte kuidagi valesti teha. Selles kontspetsioonis on midagi väga vabastavat. Nõelviltimine on üks tõeliselt tänuväärne käsitöövorm, sest see sobib absoluutselt igas vanuses inimestele. Ainus tingimus on, et peab suutma nõela käes hoida. Hea oleks, kui oleks võimekus vähemalt enamiku ajast suunata nõel ka enda käest eemale. Muud ei midagi, sest torkida oskame me kõik. Tulemuse määrad sa ise ja tegevust juhid oma fantaasiast lähtuvalt käte ja silmade abil. Lihtsalt võtad kätte ja teed.
Stina Andok, Käsitöölase toimetaja / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 29. märtsi Raplamaa Sõnumitest
