Mitmetunnine sõit aukudes ja rööbastes ehk kaos kruusateedel

1

Kevad on ametlikult alanud! Kuigi päike ja soojenevad ilmad teevad meele rõõmsaks, muserdab nii mõnegi inimese meelt sõiduteede seisukord. Võtsime kätte ja sõitsime läbi osa neid maakonna teid, millele on kehtestatud massipiirang, et näha, milline olukord valitseb.

Meie teekond oli üle saja viiekümne kilomeetri pikk. Sõitsime eri valdades ning just nendel teedel, millele maanteeameti kaardil on märgitud massipiirang. Massipiirang on teatavasti vajalik selleks, et sulaperioodil rasketehnika teid ei kahjustaks.
Kuigi mitmetunnine sõit auklikel ja rööpas kruusateedel oli pikk ja aeglane, kogesime teekonnal nii mõndagi põnevat. Nägime, kuidas teeäärsest metsast hüppas vasakult paremale rebane, paar sekundit hiljem paremalt vasakule kits. Jäi mulje, justkui rebasest oleks teisel pool metsa maagia väel kits saanud. Kaiu valla piirides saime silmitseda uhket kotkast. Kuigi loodus meie ümber oli ilus ja põnev, tulime toimetusse tagasi valge auto asemel pruunjaks värvunud masinaga. Sopased olid ka jalanõud, joped ja püksid. See oli tõestus sellest, et olukord on päris täbar. Uurisime, mida arvavad kevadistest teeoludest vallavanemad ning maanteeamet.
Kindlasti mõtlevad need inimesed, kes kruusateedel iga päev sõidavad, endamisi: „Millal see tee küll mustkatte alla saab?“ Maanteeameti Põhja regiooni hooldevaldkonna juhi Raido Randmaa sõnul on maanteeametil „Riigimaanteede teehoiukava 2014-2020“ koostamisel välja töötatud kruusateedele katete ehitamise kandidaatobjektide võrdlemise ja järjestamise metoodika. Katte vajadust arvutatakse erinevate parameetrite järgi: arvestatakse liiklussagedust, raskeliiklust, tolmu mõju teeäärsetele majapidamistele, teede kasutajaid, maantee võrgulist tähtsust, bussiiliinide olemasolu ning jalgrattatrasse ja tasuvust.
Teehoiukava juhendist võib välja lugeda näiteks, et katte tasuvuse määramiseks on tehtud tasuvusarvutus, millega on leitud minimaalne liiklussagedus, kus kruusatee rekonstrueerimine kattega teeks on veel tasuv. See piir on kakssada autot ööpäevas. Vastavalt valikumetoodikale on Randmaa sõnul läbi analüüsitud kõik riigimaanteede kruusateede lõigud ja need on seatud katte vajaduse koond-indeksite alusel üleriigilisse pingeritta. Dokumendis on pingeritta seatud 92 objekti, mille valmimistähtajad 2017-2020.
Raplamaa teed on pingereas esindatud kolmel korral. Esimesena, 28. kohalt leiab Kohila valla Pihali-Adila-Rabivere tee pikkusega 6,717 kilomeetrit, mis plaanitakse korrastada juba sel aastal. 51. kohalt leiame Märjamaa valla Sipa-Mõraste tee pikkusega 1,1 kilomeetrit, mille ehitusajaks märgitud järgmine, 2018. aasta. Järjekorras 58. kohal on Vigala valla Loodna-Teenuse tee, mille pikkus 1,549 km. Selle korrastamine jääb samuti 2018. aastasse. Rohkem maakonna teid selles pingereas ei ole.

Rööpas Kuimetsa-Vahastu tee. / foto: Siim Solman

Mariliis Vest / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 22. märtsi Raplamaa Sõnumitest

uuemad vanemad enim hinnatud
kohalik
Külaline
kohalik

Metoodika on “suurepärane” – mida lagunenum on tee, seda vähem antud teed kasutatakse ehk seda mittetasuvam on teekatte uuendamine või mustkatte alla viimine. Parem on lasta sellised teed lõpuni ära laguneda ning siis hakata abitult käsi laiutama – keegi ei taha siinkandis elada…. Ametniku mõtlemine 19. sajandi lõpus, meie elame 21. sajandi teisel aastakümnel. Tegelikkuses sõltub enamik kohaliku omavalitsuse tähelepanust teede küsimusele ning tegutsemis/nõudmisaktiivsusest. 3