„Eesti Vabariik 100“ pidustused algasid rahvamatkaga

0

Pühapäeval, 16. aprillil said “Eesti Vabariik 100” üritused hoo sisse matkapäevaga. Kunagise kubermangupiiri lähistel asuvat 18 erineva marsruudiga rada läbis kokku enam kui 2500 matkalist. Selle matkapäevaga tähistati sajandi möödumist eestlaste asualade ühendamisest ja Eestimaa kontuuri tekkest.

Eesti praegune territoorium oli sajandeid jagatud kaheks, Eesti- ja Liivimaaks. Keeleliselt oli piir põhja ja lõuna vahel juba muinasajast alates, kuid selgem piir joonistus välja 16. sajandil, mil Põhja-Eesti oli Rootsi käes ja Lõuna-Eesti kuulus Poolale. Selline maade jaotus kestis kuni 1917. aastani.
Matkale oli tuldud erinevate seltskondadega, küll üksi, koos kallimaga, perekonnaga, lapsega, sõbra või sõpradega. 18 rada, mille pikkused varieerusid 3-23 kilomeetrini, kulgesid nii suurematel kui ka väiksematel maanteedel. Matkaliste sihtkohtadeks olid üheksa kunagise kubermangupiiri lähistel asuvat rahvamaja. Teekonna jooksul näitas ilm oma erinevaid palgeid. Vahepeal oli mõnus päikseline, kohati kargelt tuuline ja ka väike lumesadu sai ära nähtud.
Valisin läbitavaks rajaks teekonna Vana-Nurtu külas asuva Ellu tamme juurest Järvakandi kultuurihalli. Ametlikult oli tee pikkus 13,4 km, kuid nii nutikell kui ka Endomondo app telefonis näitasid läbitud vahemaaks natukene väiksemat numbrit. Samme sai aga korralik arv kokku – 18 000.

Helerin Väronen  / foto: Helerin Väronen
Loe pikemalt 19. aprilli Raplamaa Sõnumitest