Raplamaa naisi ning lapsi kaitseb ja aitab Eluliin

0

Lähisuhtevägivald on viimase aasta jooksul pälvinud suurt tähelepanu. Alates eelmise aasta teisest poolest tegeleb Raplamaal naistevastase vägivalla all kannatanutega Eluliin. Mis organisatsiooniga on tegemist ning kes seal töötavad, sellest rääkis Eluliini juht Eda Mölder.

Esmalt pisut Eluliinist, milliseid teenuseid täpselt pakute ning kui kaua olete tegutsenud?
Eluliin on tegutsenud 20 aastat, alates 1996. Esimeseks teenuseks oli usaldustelefon – algul eesti, hiljem ka vene keeles. Aastast 2001 teeme Tallinna Psühholoogilise Kriisiabi Keskust, naiste tugikeskused tegutsevad aastast 2005, inimkaubanduse ohvrite varjupaik aastast 2006. Lisaks nõustamine uimastisõltlastele ning HIV-i ja aidsihaigetele, samuti grupid vanglates.
Aastast 2016 korraldab Eluliin naistevastase vägivalla ohvrite varjupaiga- ja nõustamisteenust Raplamaal, Järvamaal, Läänemaal, Hiiumaal, Harjumaal ja Tallinnas.

Kes on need inimesed, kes Eluliinis Raplamaal töötavad ning milline on nende kvalifikatsioon? Kas need inimesed on just lähisuhtevägivallale spetsialiseerunud?
Raplas on meil tööl kolm inimest. Psühhoterapeut, kõrgharidusega sotsiaaltöötaja ning juhtumikorraldaja. Kõik nad on läbinud ka naistevastase vägivalla teemalise erikoolituse. Kõik on kohalikud inimesed, elavad ja töötavad Raplas ning on oma tööle pühendunud nii professionaalsuse kui ka südamega. (Raplamaa varjupaigas käis jaanuari lõpus külas ka minister Jevgeni Ossinovski, kellelt varjupaiga kiire toimimapanemise eest kiita saime.)

Kui palju on teie töötajad Raplas kohapeal olemas? Ehk kui on vaja kiiret abi ja reageerimist, kas ollakse kohe olemas? On ju tihti nii, et naised julgevad ainult üheks väikeseks momendiks ennast kokku võtta ja teile helistada.
Kui on vaja kiiret abi ja reageerimist, saab seda ööpäev läbi, kellaajast sõltumata. Inimene, kes vastab kõnele, juhatab abivajaja varjupaika, vajadusel aga hoopis haiglasse või politseisse, kuhu meie inimene talle vastu tuleb ning ta sealt edasi varjupaika viib. Maakonnas elava inimese puhul saab esimese kõnega selgeks, kuidas ja millal jõuab abivajaja varjupaika. Loomulikult saab tulles lapse(d) kaasa võtta.
Varjupaigas on olemas kõik, et sinna mõneks ajaks koos lastega elama jääda. Koostöös leitakse iga konkreetse ohvri ja tema laste jaoks parim lahendus, vajadusel tehakse koostööd kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitsespetsialistidega. Juriidilist abi annavad Eesti Naisjuristide Liidu juristid.

Mariliis Vest / illustreeriv foto: Siim Solman
Loe pikemalt 19. aprilli Raplamaa Sõnumitest