Keerulised ajad Kehtna põhikoolis

Rapla maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Tiiu Raav ja haridusasutuste peainspektor Elve Kukk teostasid 20. veebruarist 3. märtsini Kehtna põhikoolis haldusjärelevalvet nn üksikküsimuses. Järelevalve tulemusena esitasid maavalitsuse ametnikud koolidirektorile kaheksateist ettekirjutust ja kaks ettepanekut.

Haldusjärelevalve teostamise õiendist selgub, et järelevalve teostamise põhjused viivad tagasi 2015/2016. õppeaastasse, mil Rapla maavalitsusse laekus kaks pöördumist. Üks neist puudutas Kehtna põhikooli eesti keele õpetaja hindamismeetodeid. Mitme inimese suust võis kuulda ka nurinat sellesama pikaaegse eesti keele õpetaja suhtlemisoskuste üle. Järelevalve asetleidmise hetkeks oli eesti keele õpetaja Eva Pedaja juba koolist lahkunud. Artikli kirjutamise ajal jõuab toimetuseni erinevate inimeste arvamusi temaga seoses. On neid, kes nendivad, et probleem on olnud aastatepikkune, ja on teisi, kes tõdevad, et erialaõpetajana oli inimene pädev.

Selle viimasega nõustub näiteks Kehtna vallavolikogu haridus- ja noorsootöökomisjoni esimees Helen Link. Risti vastupidise hinnangu annab aga käesoleval õppeaastal Kehtna põhikoolis direktori kohusetäitjana ametis olnud Kristiine Vahtramäe. Telefonivestluse käigus tõdeb Vahtramäe, et õpetaja Pedaja ja tema suhtlemisoskuste kohta on kaebusi tulnud aastaid ning nüüd on tema sõnul õpilased eesti keele tundides varasemast innukamalt kaasa tegema ning usinasti raamatuid lugema hakanud. Järelevalve õiendis selgitatakse, et tegelik probleem ei olnudki hindamine, vaid õpetaja suhted õpilastega.

Seoses sellesama eesti keele õpetajat puudutava pöördumisega, mis maavalitsusele laekus, toimusid aasta tagasi, 2016. a kevadel õpetaja Eva Pedaja, toonase Kehtna põhikooli direktori Piret Kallaste ja vallavanem Indrek Kullamiga vestlused, mille põhjal jõudsid maavalitsuse ametnikud järeldusele, et direktor lahendas koolis valitsevat olukorda ebaprofessionaalselt. Vallavanema ja koolijuhi vastastikusel kokkuleppel pani direktor ameti maha.

Piret Kallaste leidis direktorina palju poolehoidjaid ning nii mõnigi kooliga seotud isik kirjeldab teda kui õpetajate sõbrannat, kes oli pigem n-ö pehmo, kuid võis vajadusel ka käredalt öelda. Kallaste positiivseid omadusi nimetades peetakse tähtsaks, et ta toetas väga sportlikku tegevust.

Ka Kallaste toolile järgmisena istunud Kristiine Vahtramäe, kes enne direktori kohusetäitjaks asumist töötas Kehtna vallas haridusnõunikuna, ütleb telefonivestluses, et üldine läbisaamine direktori ja koolipersonali vahel oli hea. Kaebusi küll laekus, aga need oli Vahtramäe hinnangul pigem emotsioonidest tingitud.

Sel kevadel toimunud järelevalve komisjoni vestlustest hoolekogu esimehe Kaidi Kauffeldti ja ühe hoolekogu liikmega tuli välja, et kooli sisekliima on muutunud paremaks ning probleemidest julgetakse rääkida. Ka lapsevanemate rahulolu kooliga on varasemaga võrreldes paranenud. Kauffeldt ütleb vestluses ajakirjanikuga, et lapsevanemate seas läbi viidud tagasiside küsitluse põhjal on viimaste aastate põhiprobleemid selle õppeaasta jooksul oluliselt vähenenud. 2015/2016. õppeaasta kevadel läbi viidud rahuloluküsitlusele vastas 69 lapsevanemat, mis moodustab 39,9% kõigist lapsevanematest.

 

Tugispetsialistide vajadus on suur

Teine möödunud aastal Rapla maavalitsusele laekunud pöördumine Kehtna põhikooli kohta puudutas erivajadustega õpilaste õppe korraldamist Kehtna põhikoolis, kuna koolis ei olnud tagatud õpilastele eripedagoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus.

Järelevalve teostamise eesmärk oli välja selgitada, kas ja kuidas on koolis kehtestatud erivajadustega õpilaste õppe korraldamise põhimõtted, kas tugiteenused on kättesaadavad kõigile abivajajatele ning kuidas juhtimine tagab õpilastele sobiva õpi- ja kasvukeskkonna.

Järelevalve läbiviimise ajal oli Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel koolis avatud üheksa tavaklassi, üks väikeklass, üks põhiharidust omandavate õpiraskustega õpilaste klass, üks tundeelu- ja käitumishäiretega põhiharidust omandavate õpilaste klass. Koolis õppis sel hetkel kokku 184 õpilast ning töötas 25 õpetajat, kellest kuuel puudus õpetajatelt nõutav kvalifikatsioon.

EHIS-e andmetel oli kontrollimise hetkel koolis kokku 60 erivajadusega õpilast, mis moodustab 32,6% õpilaste üldarvust. Haridusliku erivajadusega õpilaste jaoks puudus koolis õppe koordineerija ning tagatud ei olnud tasuta eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus. Märtsikuus, järelevalve teostamise ajal alustas koolis sotsiaalpedagoogi ja HEV-koordinaatorina tööd Pille Prey.

Eripedagoogi vajaduses keegi osapooltest ei kahtle. Kooli direktori kt Kristiine Vahtramäe sõnul oli eripedagoogi lahkumine poole õppeaasta pealt ootamatu ja vabatahtlik ning tulenes konfliktist eesti keele õpetajaga. Uue spetsialisti leidmine on aga nii hoolekogu esimehe, direktori kt kui ka sotsiaalpedagoogi sõnul enam kui keeruline. Praegu osutatakse sotsiaalpedagoog Prey sõnul õpilastele vajadusel õpiabi.

Küllaltki suure HEV-õpilaste osakaaluga koolis on tugispetsialistide toeta seda keerulisem toime tulla ka õpetajatel. Kooli hoolekogu esimees Kauffeldt ütleb, et üks tema suurimaid soove oli, et nii järelevalve komisjon kui ka spetsialistid tutvustaksid õpetajatele, kuidas ja mida õppemeetodites paremaks muuta. Kauffeldt tunnistab, et varem on olnud kuulda mõningatest probleemidest ja murekohtadest seoses õpetajate meetoditega, kuid ametlikult ei ole nad midagi fikseerinud. Kauffeldt teab, et juhtkonna poolt on õpetajatele pakutud koolitusvõimalusi, kuid õpetajad ei ole võimalusi aktiivselt kasutanud. Ka maavalitsuse haridusasutuste peainspektor Kukk kinnitab, et anti edasi soovitus suunata õpetajaid osalema täiendkoolitustel.

 

Kes keda juhtima peaks

Paljudes järelevalve käigus ilmnenud probleemides süüdistatakse just direktorivahetust või juhtkonnavahetust üldiselt. Kallaste lahkus töölt 2016. a juunis, direktori kt Vahtramäe asus tööle sama aasta kooliaasta alguses ning 2016/2017. õppeaastal alustasid tööd ka uus õppealajuhataja Väino Kundla ja huvijuht Kersti Mäevälja.

Vallavanem Indrek Kullam hindab pärast järelevalvet kooli olukorda positiivselt ning kasutab selle kirjeldamiseks suisa sõnapaari „väga hästi“. Vallavanema hinnangul on kooli suurimaks murekohaks suur hulk bürokraatiat, mis on ka tõsi, kuna dokumentatsioon on nõuetekohaselt vormistamata, alustades protokollide valest vormistamisest, vajalike käskkirjade puudumisest kuni põhimääruse puudusteni välja. Kõik muu on aga Kullami sõnul direktorivahetusest tekkinud arusaamatused. „Kui on hea juht, saavad asjad paika,“ ütleb ta.

Valla haridus- ja noorsootöökomisjoni esimees Helen Link näeb kooli kirjeldades palju positiivset, kuid tõdeb probleemidele otsa vaadates, et kohalikul omavalitsusel tuleb üle vaadata, kas ta on piisavalt tähelepanu pööranud oma allasutustele. „See on kivi valla kapsaaeda,“ ütleb ta. Ka Rapla maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna haridusasutuste peainspektor Elve Kukk ütleb telefonivestluses, et küsimus on selles, kuidas siiamaani on jõutud ning et valla haridusnõunik peaks olema koolijuhi tugi.

Helen Link Vahtramäele kogu vastutust kooli probleemide süvenemise eest aga panna ei soovi, öeldes, et Kehtna vallas tuleb haridusnõunikul tegeleda ka noorsootöö ja spordi teemadega ning Vahtramäel ei olnud õieti aega haridusnõunikunagi sisse elada, kui pidi juba kooli juhtima asuma. „Nii koolis kui ka haridusnõunikul on meeskonda vaja,“ ütleb Link.

Vahtramäe ütleb samuti otse, et kool vajab senisest enam kogukondlikku järelevalvet. Enamiku süüd jätab ta aga endise direktori kanda, öeldes, et too ei täitnud oma ülesandeid. Ta heidab Kallastele ette, et viimane ei pöördunud vajadusel vallavalitsuse poole.

Kõik osapooled on nõus, et probleemid Kehtna põhikoolis ei tulnud esmakordselt ilmsiks tänu järelevalvele, vaid olid teada suures osas juba varem. Vallavanem Kullam kinnitab, et on teinud valla poolt koolile varem ettekirjutusi ja hoolekogu esimees Kauffeldt ütleb, et ka hoolekogu on erinevate probleemide puhul nendele tähelepanu pööranud.

Peainspektor Elve Kukk väljendab muret, kas Kehtna põhikooli hoolekogule on üldse kunagi selgitatud hoolekogu õigusi ja kohustusi. Kauffeldt tunnistab, et talle jäi mulje järelevalve komisjoniga vesteldes, justkui süüdistatakse vähemalt osaliselt ka hoolekogu tegevusetuses. Kukk rõhutab, et omavaheline koostöö lapsevanematega peab olema tihedam ning et täiskasvanud inimesed peavad olema suutelised ise omavahelisi probleeme selgeks rääkima.

Samas nendib Kukk, et põhjalikumaid otsuseid kooli ja valla suhtes saaks teha alles pikemaajalise töö järel, ehk et nende poolt teostatud esmase järelevalve põhjal on raske öelda, millest täpsemalt on kooli probleemid tingitud. Kukk väljendab kahetsust, et maavalitsuste kadumisega kaob ka maakondlik järelevalve ning sellega kaob võimalus teha edaspidi kooliga koostööd ja pakkuda neile tuge. Kui vald hakkab ise järelevalvet teostama, kaob erapooletu vaade.

Suured ootused on pandud maikuus alustavale Kehtna põhikooli uuele direktorile, kelleks valiti konkursi tulemusena Liivi Siim. Lisaks sellele, et loodetakse koolile head juhti, kes oma töötajaid suudaks juhendada, antakse direktorile edasi pikk nimekiri ettekirjutusi, mis kõik ootavad lahendamist. Kooli hoolekogu esimees Kaidi Kauffeldt tõdeb, et probleemide lahendamise oskusega tuleb kõigil kooli heaolu eest vastutavatel isikutel tegeleda. „Eesmärk on see, et lapsed saaks heas koolis käia ja õpetajatel oleks hea. Tee sinnani on keeruline,“ ütleb ta.

Stina Andok/ Foto: Siim Solman

Samal teemal

Kehtna põhikool saab värskenduskuuri Mariliis Vest / foto: Siim Solman. Lisaks uuele direktorile läheb Kehtna põhikool peagi saabuvale õppeaastale vastu ka värskendatud ilmega. Ehitustö...
Kehtna põhikoolis avati jõulumaa Detsembrikuu algusega muutus Kehtna põhikooli üks ruumidest justkui võluväel uhkeks jõulumaaks. Nagu õigel jõulumaal ikka, käivad külas jõuluvana, päk...
Kehtna põhikool sai annetustega kaks uut klaverit... Alates oktoobrikuust kogus Kehtna põhikool Hooandja kaudu annetusi, et koolile uus digiklaver soetada. Projekt osutus niivõrd edukaks, et lõpptulemuse...

10 kommentaari Keerulised ajad Kehtna põhikoolis

  1. Vinokur-Ossedin ütleb:

    Tühja sellest emakeelest.
    Õppige inglise keelt!
    Vene keelt ka.




    3



    9
  2. Eesti mees ütleb:

    No jah.




    2



    6
  3. Kati Kraav ütleb:

    Meie pere tänab Teid südamest toetuse eest, Anne! Selliste lapsevanemate olemasolu annab ka mulle motivatsiooni õpetajatööd edasi teha, kuigi viimase aasta jooksul on minu tahe töötada Kehtna valla koolis kõvasti kõikuma löönud.
    Oleme põrganud kokku ühe ametniku hämmastavalt vastuolulise ja seadusi oma huvides tõlgendava käitumisega, mida kahjuks tolereeritakse, või pole lihtsalt viitsitud (tahetud) süveneda.
    Teie kirjeldatud olukorrast oleme ka meie erinevate lapsevanemate ja selle kooli õpilaste kaudu teadlikud ja mulle kui sama aine õpetajale on taoline hindamis- ja õpetamismetoodika alandav. Praegu annab Kehtna koolis osaliselt kirjanduse tunde direktori kohusetäitja ja endine (ja tulevane?) haridusnõunik, kellel pole minu teada filoloogiaalast haridust. Meile teada olevatel andmetel hinnatakse õpilasi väga heade või heade hinnetega, olenemata sellest, kas raamat on loetud või mitte, raamatute põhjal tehtud tööde vastused õiged või valed, kirjalikud omaloomingulised tööd õigekirjavigadega või mitte. Selline olukord on kestnud detsembrist saadik ja tundub, et enamik on rahul. Artikli järgi loevad lapsed nüüd innukamalt ja teevad tunnis paremini kaasa. See on mulle kui E. Pedaja tütrele ja sama aine õpetajale äärmiselt solvav. Selle väitega seatakse kahtluse alla eelmise õpetaja ainealane pädevus, kuigi vastupidist on tõestanud nii töövaidluskomisjoni otsused kui ka õpetaja enda palutud Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi eksperthinnang.

    Oleme oma perega tegelenud ema ümber keerlevate pealiskaudsete süüdistuste ümberlükkamisega üle aasta ja siin on kommentaarina seda lugu väga keeruline lühidalt selgitada. Me ei ole loobunud ja pärast sellist ainult ühe osapoole seisukohti ning alusetut laimu sisaldavat artiklit ei kavatse seda ka kindlasti teha. Kordan üle vaid selle, et õp Eva Pedaja on võitnud Kehtna valla vastu juba kaks töövaidluskomisjoni, millega tema vastu esitatud tõestamata ja põhjendamata süüdistused tühistati. Eva Pedaja vastased pole esitanud meile mitte ühtegi põhjendatud ja tõestatud seisukohta, kuigi oleme seda terve aasta palunud teha.
    Artiklist võis välja lugeda ka seda, et praegu on Kehtna koolis kõik parem ja seda on tõesti hea kuulda, kui see tõesti nii on. Just seal õppivate laste pärast loodan ka mina, et asjad liiguvad uue tööle asuva direktoriga paremuse suunas.

    Soovin südamest tänada ka Kehtna kooli 9. klassi julget tüdrukut, kes kogu 9. klassi nimel pärast E. Pedaja lahkumist talle e-kirja teel toetust avaldas ja teda tagasi palus, samuti teisi lapsevanemaid ja õpilasi, kes meile oma toetust on väljendanud.
    Samuti olen äärmiselt tänulik, et mina saan töötada koolis, mille juhtimine käib hoopis teistsuguste põhimõtete järgi, ja õpetajana tunnen nii lapsevanemate, direktsiooni kui ka kolleegide tuge.

    Olen oma emalt õppinud kõik, mida mina õpetajana oskan ja tean, seda on palju-palju rohkem kui TÜ õpetajakoolituses õpetati. Kasutan samu meetodeid ja küsin tihti nõu ka hindamise osas. Ta oli ka minu emakeeleõpetaja ja tänu temale hakkasin ka mina õpetajaks. Ema on hiljuti valitud Raplamaa aasta parimaks põhikooliõpetajaks ning teda on korduvalt tunnustatud tema ainealase ja klassivälise töö eest. Ta on õpetajana nõudlik, järjepidev ja range ega ole nõus hindeid niisama lihtsalt „ära kirjutama“. Kehtna Põhikoolis on ta töötanud 40 aastat ja tema ainealases pädevuses pole siiani kaheldud. Ilmselt hakkavad sellised „nõukaaegsed“ õpetajad lihtsalt ajale jalgu jääma. Paraku on meie koolid selliseid õpetajaid täis ja kui me neist kõigist „vabaneme“, siis kelle me varsti tundi saadame?

    Ilusat saabuvat emadepäeva, ema! Meie teame, et Sa oled hea õpetaja, ja püüa Sa ka sellesse edasi uskuda, kuigi see on antud olukorras kindlasti väga raske.

    Kati Kraav
    Eva Pedaja tütar ja Valtu Põhikooli emakeeleõpetaja




    117



    2
    • Ants ütleb:

      Selles mõttes on jutt õige, aga kahjuks ei saa kogu sisu väga objektiivsena võtta, kuna tegemist liiga lähedalt sugulase ja üsna tundliku teemaga. Vaevalt nüüd kellegi poeg või tütar oma vanemat süüdlasena näeb, isegi kui tegemist oleks raske kuriteoga.

      Artikkli autor nüüd küll milleski süüdi pole, kui kätte saadud info selline on. Alati võib ju kaasa rääkida, kui uuritakse. Ei ole mõtet ka pärast ainult kommentaaridesse kirjutada. Mina otseselt ei tea, kas uuriti ka või mitte, aga kui tol hetkel küsimustele vastamise isu ei olnud, siis ei tasuks tagantjärgi ka võib – olla nii väga sõna võtta.




      1



      22
      • PK ütleb:

        Isegi kui tütar on subjektiivne, on see tema õigus. Valla ametnikul, kooli direktoril ja uurival ajakirjanikul (see ju polnud arvamuslugu või arvustus) paraku vist pole seda õigust? Ei näe artiklis ka sellist kohta, kus oleks kirjas, et üks osapool keeldus kommentaaridest.




        25



        0
  4. LL ütleb:

    Kurb, et kauaaegse õpetajaga nii käituti. Eriti just sellepärast, et tema töö eesmärgiks oli hea hariduse andmine. Aasta õpetajasks kroonitult sunnitakse sind koolist lahkuma, materdatakse sinu töö täielikult väärtusetuks igasuguste “asjatundjate” poolt, kes päevagi pole ise noori haritusele suunanud. Kas nii tiivustabki Kehtna Vald tegudele?




    40



    0
  5. PK ütleb:

    Naljakas ja ühtlasi ka kurb on see, et praegune juht K. Vahtramäe tundub lükkavat oma kommentaaridega vastutuse kooli praeguse olukorra osas pigem teistele kui iseendale: ühele aineõpetajale (sh eripedagoogi puudumise osas, kes lahkus koolist PÄRAST nimetatud aineõpetajat ja tema lahkumisest hoolimata) ja eelmisele direktorile. Kummalegi pole kahjuks artiklis sõna antud. Kooli juhib ja probleemide (sh suhteprobleemide) lahendamisega peab tegelema juht.
    Tugispetsialistid olid Kehtna koolis kuni 2017. aastani kogu aeg olemas ehk siis õpilastele oli sotsiaal- ja eripedagoogi teenus tagatud, järelikult seostuvad järelvalveaktis nimetatud puudujäägid tugispetsialistide töö osas nende tegemata või kehvasti tehtud tööga mitte sellega, et neid polnud järelvalve hetkel paari nädala jooksul olemas.
    Samuti on järelvalveakti ettekirjutuste hulgas nimetatud palju just sellel aastal tegemata asju ja kooli direktor oli 2016/17. õppeaastal Kristiine Vahtramäe. See tähendab, et praegune juht ei ole oma tööd teinud. Paraku kinnitavad artiklis sisalduvad direktor K. Vahtramäe kommentaarid seda, et ta üritab vastutuse teistele lükata ega näe oma osa Kehtna kooli probleemides. Mitu aastat oli ta ka Kehtna valla haridusnõunik ja oleks võinud neid probleeme märgata ja seda enam kooli juhtides nendega kursis olla ja eelmise direktori vigu vältida.




    43



    0
  6. Xxx ütleb:

    “Kala hakkab ikka peast mädanema …” , ja see on olnud koolis tõsine probleem aastaid. Minnes vihma käest räästa alla ehk vahetades kehv teise kehva vastu, polnud lahendus.




    27



    0
  7. Hannes ütleb:

    Antud artiklis Eva Pedajat puudutav osa on pealiskaudne ja asjatundmatu üldistus väga pikka aega kestnud asjadekäigust. Oleme Õpetaja Eva Pedajat kogu selle aja kaitsenud ja me ei ole leidnud mingit põhjust, miks me ei peaks seda ka edaspidi täie pühendumusega tegema.

    Eva Pedaja on kahel korral saavutanud Töövaidluskomisjonis ühemõttelise võidu teda süüdistada üritanute vastu. Kahjuks võimaldavad tänased seadused tööandjal selliselt käituda ja Eva Pedaja oli tõesti sunnitud Kehtna koolist lahkuma.

    Me oleme proovinud võimalikult vähe ise kõrvalisi INIMESI sellese loosse kaasata. Kuid seda enam oleme me tänulikud kõigile neile kes on ise otsustanud Eva Pedajat toetada. Sellest on väga palju abi igas mõttes.

    AITÄHH SULLE ANNE!




    58



    1
  8. Anne ütleb:

    Toimetuseni on jõudnud erinevate inimeste arvamusi Kehtna põhikooli pikaaegse eesti keele õpetaja Eva Pedaja kohta.

    Sooviksin ka ise Kehtna põhikoolis õppiva lapse vanemana sel teemal arvamust avaldada. Kindlasti leidub minuga nõusolijaid, kindlasti mittenõustujaid ja mõnele inimesele, kes oli huvitatud selle artikli ilmumisest, oleks see päris ärritav.

    Õpetaja Eva oli minu lapse emakeele õpetaja kaks ja pool aastat. See on ka piisav aeg, et teda ja tema töömeetodeid tundma õppida.
    Alustagem sellest, et õpetaja Eva on väga suure töövõimega, mida kahjuks kõikide õpetajate kohta öelda ei saa. Märgime ära ka selle, et emakeel on me koolides(vähemalt siiani)põhiaine. Kooli teevad aga tugevaks kooliks tugevad ja suure töövõimega aineõpetajad, päris kindlasti peavad nad olema põhiainetes.

    Tänapäeval on tundides saanud probleemiks õpilasi ennast kuulama panna. Tugev õpetaja peab kõigepealt suutma distsiplineerida klassi.Ta peab leidma ise vahendid, mida ta selleks kasutab.Õpilaste hulgas on vägagi levinud õpetajale vastu karjumine,solvamine roppusteni välja. Kui aga õpetaja vihastab ja mõne käitumisvea ka teeb, minnakse kiiresti kaebama, räägitakse õpetajast kui lapse kiusajast, vahel minnakse lausa kõrgemale poole kaebama. Sest õpetaja julges nii öelda õpilasele. Siit küsimus: kus kaitstakse õpetajat?

    Õpetaja Eva suutis distsiplineerida klassi, mis kõigile õpilastele ja nende vanematele sugugi ei meeldinud, sest mitte kõik lapsevanemad ei usu e-koolist lugedes oma lapse kohta kirjutatud märkusi. Minu lapse klassis oli lapsevanemaid, kes olid kindlad, et õpetaja Eva korralekutsumine on tegelikult kiuslikkus ja valetamine just tema lapse vastu. Kahjuks olid neil lapsevanematel endil nii haiglased hirmud oma laste pärast, et nad kasvatasid ka lapsi selles vaimus, et õpetaja on kiusaja, sul on õigus ta peale minna kaebama.

    Õpetajana oli Eva väga tugev ja nõudlik. Kõik, kes tahtsid õppida, said läbi ta õpetuse aine hästi selgeks. Kes ei tahtnud õppida, sai vastava tulemuse. Õpetaja leidis alati aega, kui mu laps palus peale tunde temalt eraldi selgitusi või abi õpitava kohta. Ta ei öelnud kunagi:”Mul on aega sinu jaoks ainult õpiabitundides”. Paljud pedagoogid aga kahjuks nii abiküsijatele vastavad. Andekamad õpilased kutsus Eva emakeeleringi, kus ta nendega palju nende võimete arendamiseks töötas. Pärast õpetaja lahkumist koolist ei töötanud nendega keegi enam edasi.

    Tänapäeva õpilastele on suureks probleemiks ka raamatute lugemine. Katsutakse minna kergemat teed ja lugeda läbi üksnes sisukokkuvõte. Tark õpetaja peab aga aru saama kas ka tegelikult on raamatut loetud või mitte. Õpetaja Eva sai sellest alati aru ja hindas ausalt mitte üksnes raamatu lugemist vaid ka sellest arusaamist. Nüüd lugedes artiklit jäi mulje pr Vahtramäe jutust, et varem ei tahetud raamatuid lugeda, nüüd aga loetakse lustiga. Tegelik olukord on selline, et klassist loeb nüüd raamatu läbi ainult paar õpilast, ülejäänud loevad sisukokkuvõtteid ja saavad sellegipoolest head hinded. Õpetaja saab aru, et nad pole raamatut lugenud, aga ütleb ise, et mul ei ole järelevastamisaegu neile, mul on muudki teha. Nii et kuidas keegi asja hindab – õpilastele muidugi meeldib, kui tööd nii palju pole vaja teha ja head hinded ikka tulevad. Minule lapsevanemana see aga ei meeldi ja ma julgen oma arvamuse välja öelda.
    Pärast õpetaja Eva sunnitud lahkumist valitses koolis kaos – tunnid jäid ära ja direktori kt poolt heldekäeliselt pandud viied saadi lihtsalt tunnis osalemise eest. Õpilastele see muidugi meeldib, aga see ei ole enam korralik emakeeleõpe.
    Õpetaja Eva pani kõik hinded ausalt. Mitte keegi ei saanud niisama viisi ja kui ta leidis, et õpilasel on potentsiaali rohkemaks, nõudis ta temalt ka vastavalt rohkem. See ei ole kiusamine. See on targa, tubli ja tugeva õpetaja hindamismeetod. Aga alati on ka neid, kellele see ei meeldi.
    Õpetaja Eva Pedaja on aastakümneid andnud Kehtna põhikoolis head emakeeleharidust. Ma arvan, et nüüd täiskasvanuna tänavad teda kõik selle eest, ka need õpilased, kes omal ajal leidsid, et neilt nõuti liiga palju. Elus ei saa enam aega tagasi keerata ja on tegematajätmisi ja õppimatajätmisi, mis hiljem väga valusalt tagasi tulevad. Siis saadakse alles aru, miks oli vaja õppida ja kes oli tõeliselt hea õpetaja.
    Aitäh teile, õpetaja Eva Pedaja, teie elutöö eest!
    Kõigil, kes on saanud olla teie õpilased on elus vedanud.




    92



    7

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga