Ajateenistus kui esmane lahendus NEET-noormeestele

1

Üks tõsisemaid probleeme, mis Eesti riigil lähimatel aastakümnetel ees seisab, on rahvastiku vananemine. See tähendab, et aina väiksem tööjõuline ja -ealine elanikkond peab toime tulema nii riigi ülalpidamise kui ka pensionide maksmisega.

See on üks põhjus, miks Taavi Rõivase teises valitsuses sotsiaalkaitseministrina töötanud Margus Tsahkna tuli eelmise aasta sügisel lagedale ettepanekutega tõsta pensioniiga ja kaotada tulevikus eripensionid. Eesti riik ei ole tulevastel aastakümnetel enam võimeline sellist luksust endale lubama.
Probleem on tõsine, kuigi praegu võib see tunduda kauge tulevikumuusikana. Selles valguses on eriti oluline, et töötuse protsent oleks järjepidevalt madal ning võimalikult suur osa elanikkonnast käiks tööl. Seetõttu tuleb luubi alla võtta probleem noormeeste ja tütarlastega, kes ei omanda haridust ega käi tööl. Nendele omistatud nimetus NEET-noored tuleneb ingliskeelsest väljendist “Youth not in employment, education or training” ehk noored, kes ei tööta ega omanda haridust.
NEET-noorte hulk Eestis on jätkuvalt vapustav. Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal tööturult, õpingutest ning koolitustest eemal hinnanguliselt 29 200 15-29-aastast noort ehk 12,5 protsenti vastavast vanuserühmast. Igalühel neist on oma põhjused, mis kohati võivad kattuda, kuid ei pruugi. Varem või hiljem tuleb neil olukorraga tegeleda, tõele näkku vaadata ja oma väljavaateid kaaluda. Mida varem sellega pihta hakata, seda valutumalt see välja kukub. Sealjuures ei ole need noored oma murega kaugeltki üksi. Abi saamiseks võib pöörduda mõne noorte tugigrupi, noortekeskuse, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või näiteks töötukassa poole.
Initsiatiivi võtmine, esimese sammu tegemine ei ole kindlasti kerge. See on arusaadav. Kes ikka tahaks pöörduda mõne ametniku poole jutuga, et “Tere, mina olengi NEET-noor. Kas te palun saaksite mind aidata.” Aga nagu varem välja toodud, on see pikas perspektiivis üks asjalikumaid lahendusi. Ühel hetkel tuleb enda ja oma väljavaadete eest seista.

Üks võimalik lahendus, kuidas seisakust välja tulla, oleks (ennekõike) noormeeste puhul pöörduda kaitseressursside ameti poole ja avaldada soovi astuda ajateenistusse. Või siis vastupidi – kaitseressursside amet võiks teha koostööd kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate ja noortekeskustega just selleks, et NEET-noormehed kaasata ajateenistusse. See on üks võimalus, kuidas oma elus seisakusse sattunud noored sealt välja pääseks. Ajateenistus pakub selleks ainulaadse võimaluse. Isegi kui seal ühtegi ametit ei õpi, saab väärtusliku kogemuse meeskonnatöö, pingutamise ja vastutuse vallas, mida hilisemas elus rakendada.
Kerge see muidugi ei ole, eriti kui noormees on enne seda pühendanud oma elu arvuti taga istumisele ning töötada pole soovinud. Kontrast senise ja uue elu vahel oleks rohkem kui märkimisväärne, aga pärast väikest kohanemisaega peaks ülejäänu jõukohasem olema. Midagi lootusetult ületamatut ajateenistus ju ei ole. Seda näitavad tuhanded noormehed ja mõned neiud, kes sealt igal aastal läbi käivad. Ja mis võiks olla vähim, mis sellest välja tuleb? Üks riigi kaitsmisele pühendatud aasta, mille käigus paranes tõenäoliselt ka noormehe enda füüsiline vorm. Kui see pingutus tehtud ja kogemus olemas, saab juba enesekindlamalt tulevikku vaadata.

Üldjuhul jagunevad inimesed nelja kategooria töötajateks. Tööandjatele kõige väärtuslikumad on esimese kategooria töötajad – need, kes märkavad, mida tuleb teha, ja teevad selle ära, ilma et ülemus korralduse annab. Küllap võib iga tööandja kinnitada, et sellise inimese leidmine on haruldane, kuid tema panus asutuse arengusse on alati märkimisväärne. Ka teise kategooria töötajad on küllaltki haruldased. Nemad teevad neile usaldatud ülesande ära ning uurivad seejärel, mida võiksid nad järgmiseks teha. Kolmanda kategooria töötajad on kõige tavalisemad. Nendele tuleb öelda ja selgitada, mida nad tegema peavad ning siis saavad nad ülesande tehtud. Ja lõpuks on neljas kategooria. Need on sellised töötajad, kes kipuvad ära kaduma ning kui ülemus tahab neile ülesannet anda, tuleb nad kõigepealt üles otsida.
Kas ajateenistus teeb ühest tavalisest NEET-noorest esimese kategooria töötaja? Vaevalt. Küll aga loob see vähemalt eeldused, et läbitud pingutuste ja omandatud meeskonnatöö kogemuse toel võiks see inimene küündida kolmanda kategooria töötajaks.
NEET-noorte probleemile lahenduse leidmine on oluline kahest vaatenurgast. Esiteks seetõttu, et Eestil ei ole lähitulevikus enam võimalik lubada endale luksust kümnetel tuhandetel potentsiaalsetel maksumaksjatel oma elu lihtsalt ära unistada. Teiseks tuleb ka neil samadel noortel ühel hetkel end käsile võtta ja elujärjele saamiseks pingutada. Noormeeste jaoks eriti võiks alustuseks olla just ajateenistuse läbimine. Paraneb füüsiline vorm ja lisaks saab sealt kaasa hea meeskonnatöö kogemuse. See oleks algus. Edasi oleks juba lihtsam ise oma eluga toime tulla.

Siim Jõgis

uuemad vanemad enim hinnatud
juku-kalle
Külaline
juku-kalle

olen ise ka aega teeninud ja ytleks et suht ajaraiskamine oli. l6puks sain lipnikuks peale aspirantuuri l2bimist, kuid t88l ikka k2ia ei viitsi sest milleks