Tähelepanelikkus on küberturvalisuse võtmesõna

0

Paljud meist kasutavad mobiile, arvuteid, pangakaarte, sotsiaalmeediat, e-riigi teenuseid ja muid elektroonilisi teenuseid, mis meie elu lihtsamaks muudavad. Samuti saadame ja saame e-kirju. Kõik see on saanud osaks inimeste igapäevaelus, kuid kui palju me jälgime, kuidas ja kui turvaliselt me tegelikult neid tooteid-teenuseid kasutame?

Küberturvalisus ja küberhügieen on Muulmanni sõnul mõisted, mis tekitavad inimestes erinevaid assotsiatsioone, kuid tegelikult on tegemist osaga IT-turvalisusest. Töötoa „Küberturve“ eesmärk oli oskuslik ja turvaline toimetulek arvutite ja nutiseadmetega. Pakuti võimalust harjutada, kuidas tagada iseenda, oma pere ja ka tööandja turvalisus digimaailmas, jälgides lihtsaid küberturvalisuse nõudeid.
Kehtna KHK seotus küberturvalisusega sai alguse, kui kool korraldas virtuaalvõistluse „Päästke Dogelond“, mis oli möödunud aasta Eesti eelvooruks üle-euroopalisele ECSC (European Cyber Security Challenge) võistlusele. Samuti osalevad KHK info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna õpetajad uute küberturvalisuse õppekavade loomises gümnaasiumitele ja viienda taseme IT-turvalisuse õppekava loomisel. Lisaks korraldatakse täiskasvanutele küberturvalisuse alaseid täiendkoolitusi.

Erinevad moodused enese kaitsmiseks

Küberpahalaste ohvriteks ehk riskigrupiks hindab Muulmann peaasjalikult 30-40-aastaseid inimesi, kellele ei ole erinevalt praegustest kooliealistest palju küberturvalisusest räägitud. Seega soovitab ta esimese kaitsemeetodina läbida nende pakutavad kursused. KHK õpetaja sõnul on paljud inimesed arusaama ja suhtumisega, et miks nad peaksid end kaitsma, kui neilt ei ole mitte midagi võtta.
„Paljud inimesed arvavad, et mida minult on varastada, ma olen tavaline töötaja või õpilane. Mida hakkab keegi peale infoga, mis on mu meilikastis? Võib-olla selle infoga otseselt mitte, aga samas saab ta varastatud identiteedi abil teha mingeid ebaseaduslikke tegevusi, mis võivad identiteedi tegelikule omanikule tuua kaasa suuri ebameeldivusi,“ selgitas ta võimalikke ohtusid.

Mariliis Vest / foto: internet
Loe pikemalt 10. mai Raplamaa Sõnumitest