Võrdõiguslikkuse teema puudutab meid kõiki

1

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa-Ly Pakosta pidas eelmisel teisipäeval, 16. mail Raplas kaks loengut. Rapla ühisgümnaasiumi 9.-11. klassi õpilastele rääkis ta noorte statistiliselt sagedamini esinevatest muredest ning Rapla keskraamatukogus Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liidu koolitusseminaril soolisest võrdsusest ja mitmesest diskrimineerimisest.

Rapla ühisgümnaasiumis tõi Pakosta esimese noori puudutava murekohana välja, et gümnaasiumiastmes on poisse vähem. Sealt edasi läheb voliniku sõnul veelgi hullemaks, sest eelmisel aastal lõpetas 3500 mehe kõrval ülikooli 7000 naist. Miks see nii on, keegi täpselt ei tea. „Peaaegu oleksin valmis laskuma põlvili: palun õppige edasi gümnaasiumis,“ palus Pakosta ruumis viibinud noormehi. Pakosta tutvustas auditooriumile rea uuringutest ja statistikast tulenevaid põhjusi, miks õpib gümnaasiumiastmes ja kõrgkoolides tüdrukuid poistest rohkem.
Selles osas olid voliniku soovitused pisut vastuolus vahepeal kõlanud riiklike soovitustega, mis suunasid noori kohe pärast põhikooli kutseharidust omandama. Pakosta kinnitas, et kutsekoolist saadud haridus või rakenduskõrgharidus on väga head, tagavad oskused ning  stabiilse sissetuleku. Kuid ta rõhutas, et just kõrgema, 6.-7. astme kutsete järele on nõudlus suur ning seetõttu on väga hea mõte minna kutsekooli või rakenduskõrgkooli mitte põhikooli diplomiga, vaid alles pärast gümnaasiumi lõpetamist.

Poisid on motiveeritud töötama, tüdrukud õppima

Poisid on riskialtimad. Statistiliste andmete põhjal on kuni 25-aastane noormees suuremas ohus õnnetuses viga või surma saada kui tüdruk, ent poisid on julgemad juba kooliajal erinevaid ameteid katsetama. Poisid peavad tüdrukutest enam olulisemaks töökogemuse omandamist, mille tulemusena on 15-24-aastastel poistel keskmiselt rohkem töökogemust kui tüdrukutel.

Stina Andok / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 24. mai Raplamaa Sõnumitest

uuemad vanemad enim hinnatud
Kolmnurk
Külaline
Kolmnurk

Edastaks mõtte millele ise olen peale sattund, kui sai mõeldud/uuritud “miks mehed üleüldiselt nüüdses maailmas taandarenevad?”: Meessool puudub motivatsioon võtta osa maailmast, mis paneb ja väljendab aina suuremat väärtust naissoole omaks tunnusjoonetel. Nooruk ei tea mis on olla mees enam (sest juba isa ei teadnud või puudus elust), võtab omaks ühiskonnas domineeriva oleku viisi ja elab vastu enda loomust. Turvaline ja tundlik maailm arendab naissugu meessoo arvelt. Soo sõjad kõrvale jätta siis usun, et ratsionaalne inimene näeb, et koos arengut on vaja inimesed liigina hüvanguks.