Ajatut muusikat toetavad nüüdisaegsed värvid

0

Tänavuse Rapla kirikumuusika festivali peasponsor on Akzo Nobel Baltics AS. Festivali avapäeva puhul ajame juttu rahvusvahelise kontserni juhi Elena Pastiga paljudest asjadest – Raplast, muusikast, sellest, kuidas sponsorlus käib ehk toimib või töötab – eesti keeles on otsetõlkeid kõigist käibelolevaist keeltest.

Rääkisime ka eesti keelest, ajaloost ja kirjandusest, sest Elena Past on hariduselt filoloog, eesti keele õpetaja.
Akzo Nobel Baltics AS on rahvusvaheline kontsern, mille ajalugu on küllalt pikk isegi Eestis. Ta asutati juba aastal 1987, enne laulvat revolutsiooni Eesti NSV-s, olles esimene väliskapitali abil loodud ettevõte. Siit järgnenud Sadolin ei vaja tutvustamist, eriti Raplas. Kuigi juba kuus aastat on ettevõtte põhinimi olnud Akzo Nobel, on Sadolin jäänud sissetöötatud kaubamärgina alles. Elena Past on ettevõtte juht alates 2016. a algusest.
Kes Raplas ka Sadolini värvide headusest suurt ei tea, teab ometi Sadolini spordihoonet. Ja et ettevõtte tehas on siin üks suuremaid tööandjaid. Küsin, kas on kindel, et värvitehas ikka Raplasse edasi jääb?
Elena Past vastab, et praegu küll mingit muret ei tohiks olla, sest „pigem täna liigume sinnapoole, et oma inimesi paremini hõivata ja toodete sortimenti laiendada. Rapla tehase unikaalsus seisneb selles, et toodab alküüdi, mis on oluline komponent värvi koostises. Tähtis on ka, et tehas on moderniseeritud, toodab palju vesialusel olevaid tooteid. Suund on ju selline, et nii puidukaitse kui ka värvid peavad olema aina ohutumad. Aina rohkem pööratakse tähelepanu sellele, et miski ei kutsuks esile allergilisi reaktsioone inimestes, kes elavad meie tehases toodetud värvidega värvitud keskkonnas.“
Veel lisab ta, et kontsernis tervikuna, mis ju ulatub mitmele mandrile, hinnatakse Rapla tehase tööd ja novaatorlust.
Rapla inimesed ongi edasipüüdliku loomuga? „Jah, küllap on, sealt on pärit palju huvitavaid, nimekaid inimesi,“ möönab Elena Past. Abikaasa, ehitusinsener Priidu sugulased on Kehtna kandist pärit. Abielu alguses elasid nad seitse aastat Raplas, Elena oli Vesiroosi gümnaasiumis eesti keele õpetaja. „Niisugune on minu isiklik seos Raplaga, mitte väga pikk. Olen kasvanud Tallinnas, lõpetasin Tallinna Gustav Adolfi nim gümnaasiumi, Tallinna Ülikooli, elasin vanalinnas…“
Kuidas eesti filoloogist rahvusvahelise asutuse juht sai? Akzo Nobel Baltics AS-i juhataja olla tähendab, et juhtida tuleb ka Läti ja Leedu üksusi, pluss Ukraina dekoratiivvärvide ärisuund. Küllalt ootamatu karjäär? Vestluskaaslane arvab, et eesti filoloogi laiapõhjalise haridusega saab pidada väga erinevaid ameteid. Kuid et „ühiskondliku formatsiooni kardinaalne muutumine tingis sama kardinaalseid muutusi ka inimeste elus. Seisin ristteel – kas võtta ühes eraülikoolis pool eesti keele õppejõu koormust või täiskoht klienditeenindajana Monieri kontsernis. Valisin selle ja olen olnud sealtpeale 17 aastat seotud ehitusmaterjalidega. Monieri kontsern on peaaegu sama kaua Eestis olnud kui Sadolin.
Filoloogi teadmised, kirjade koostamise oskus, võõrkeelte valdamine või vähemalt toimetulek suhtlustasandil, suhtluskogemused jms kulusid ju paljude ettevõtete kujunemise algul vägagi marjaks ära. Muidugi pidin palju õppima erinevatel kursustel, et nüüdisaegse ettevõtte arenguga samal tasemel olla ja ettevõtluskeskkonnaga kaasa areneda. Omaaegne koostöö Skandinaavia riikidega on andnud hea kooli ärikultuurist, suhtlusest igapäevatöös. Oleme hiljem ka naernud, kui konarlik võis ajuti olla vastaspoolte mõistmine, näiliselt sarnastes naabermaades on tavatasandi mõisted hoopis erinevad. Millal olla suhtluses vaba, millal järgida rangelt etiketti… Nüüd, kui juba, nagu öeldakse, vanust kolmkümmend, pluss kakskümmend aastat kogemust, ja oldud ka tegevjuht, tuleb juhtimine välja.“

Juune Holvandus / foto: Daisy Lappard
Loe pikemalt 28. juuni Raplamaa Sõnumitest