Rändvaraste kõrghooaeg käes: ohvriks langed ise kodus olles

0
dav

Peaaegu iga suvehooaeg toob Eestisse mõne rändvaraste grupi, kes suvituspiirkondades ja hajaasustusega paigus “külalisetendusi” annavad.

Talude ja suvilate omanikud otsivad kodust ära olles meelerahu turvaustest ja -lukkudest, kuid panustavad valele kaardile, sest lõviosa vargusi toimub hoopis pererahva kodus olles.

Varas otsib lihtsaimat tulu

Rändvaraste jaoks on inimtühja majja sissemurdmine ühtaegu nii raskem kui ka ohtlikum, lisaks ei pruugi inimesteta majas ka kuigi palju väärtuslikku olla. Seetõttu jääb enamik inimesi oma varast ilma ise kodus olles, enamasti magades.
Vargused ja sissemurdmised sagenevad just suvekuudel, eriti piirkondades, kuhu kolitakse suvitama. Maailmast eraldatuse tunne kauges talus või naabrivalvetunne tihedas suvilarajoonis loovad turvalisuse illusiooni, mis teeb muretuks uste-akende sulgemise suhtes. Suvila või maamaja aias toimetades või kiirelt koduküla randa lipates jääb uks suurema tõenäosusega lukustamata. Ka öösel lämbe ilmaga on lihtne jätta aknad ja rõduuksed irvakile.
Varaste lemmikkraam asub samuti enamasti toas. Lahtise akna taga peituvad sülearvutid, telefonid ja pisem elektroonika on lihtsamini kaasahaaratav ja kergemini turustatav kui tabaluku taha peidetud aiatehnika. Rääkimata tõsiasjast, et suveöisel külatänaval on kaasas olevat muruniidukit vastutulijale oluliselt raskem selgitada kui kotis olevat sülearvutit.
Sama kerge on kaasa haarata esikus olevaid käekotte ja rahakotte, halvemal juhul ka võtmeid, millega varas lähedalasuvasse kuuri, garaaži või autosse pääseb. On isegi juhtunud, et vargad on oma saagi ladunud pererahva autosse, mille võtmed majast pihta pandud. Või on varastatud võtmekomplekt, mille kadumist pererahvas ei pruugi esialgu varguseks pidadagi, ning tuldud rüüstele tagasi siis, kui pererahvas juba kodust ära.
Varas ei karda tööd, vaeva ega ootamist. Küll aga kardab ta tähelepanu enamgi kui vanakuri välku. Seetõttu on turvalised uksed ja lukud olulised, sest suuremat lõhkumist ei soovi varas enamasti ette võtta. Kuid neist üksi ei piisa enda rändvaraste eest kaitsmiseks, sest neile ahvatlevamgi kraam pole enamasti taba ja luku, vaid irvakil akna või rõduukse taga.

Mis aitab?

Olulisim on kogukonnatunne ja tähelepanelik suhtumine nii enda kui ka naabri varasse. Paljud kogukonnad ja asumiseltsid suhtlevad pidevalt sotsiaalmeedias, kus annavad ka kahtlastest inimestest kiiresti teada.
Koer aitab. Ükskõik kui julge varas ei roni majja, kus teab ootavat koera, isegi kui see on rotisuurune ridikülikoer, sest lärmi teeb nii suur kui ka väike. Kuid koer liigub enamasti koos pererahvaga ega hoia varast ära eemalolekul.
Tehnoloogia ja side kiire areng on muutnud ka lihtsamad ja soodsamad valveseadmed väga tõhusaks. Elu näitab, et majast, kus näiteks alumine korrus ööseks valvesse pandud, kaob võõras huviline kiiresti esimese piiksatuse peale. Isegi reaalajas kaamerapilti nutitelefoni edastavad valveseadmed on tehnoloogia arenguga muutunud väga soodsaks ning need lisavad veel ühe olulise kihi turvalisust: kui vargus siiski toimub, on süüdlaste leidmine ja neilt kahju väljanõudmine tänu videosalvestisele oluliselt lihtsam. Ning mis ehk olulisemgi, videosalvestis vähendab oluliselt ohtu sattuda keerulistesse vaidlustesse kindlustusfirmaga.

Vallo Põldma, turvaekspert, Rapid Security juhataja / foto: Ulvi Blande