8.3 C
Rapla
Teisipäev, 16 apr. 2024
ArvamusKorvpallipealinna vastu, mitmekülgse Rapla poolt

Korvpallipealinna vastu, mitmekülgse Rapla poolt

Raplamaa Sõnumite 5. juuli numbris ilmus teade, et Rapla vallavalitsuse otsusega kuulutatakse Rapla 1. oktoobril korvpallipealinnaks. Lugesime seda otsust kahetise tundega. Ühest küljest on meil siiralt hea meel, et Rapla korvpallikoondisel läheb nii hästi, nii naistel kui ka meestel. Olete tõepoolest meie kangelased ja teinud suuri tegusid. Teie ümber tekkinud oreool on silmapaistev ja me imetleme seda.

Mõistame ka Rapla vallajuhtide aastatepikkust muret Raplamaa märgi ja identiteedi puudumise pärast. See on turunduslikust vaatepunktist tõsine, kuid sisulisest vaatepunkist kahtlemata ületähtsustatud temaatika.
Raplamaal on oma nägu. Meid teatakse meie inimeste ja nende mõtete ning tegude kaudu. Meil on suurepäraseid muusikuid, teadlasi, koorijuhte, heliloojaid, kunstnikke, näitlejaid, filmitegijaid, sportlasi, filosoofe, kirjanikke, visionääre ja kultuurikorraldajaid, kellest paljudel on omal erialal ette näidata tulemusi ka maailma mastaabis. Meie tugevus on meie mitmekesisus.
Igasugune pealinnatamine on meie silmis pigem 90-ndate nähtus ja tänapäeval pisut abitu ja vägivaldne viis paikkondlikku identiteeti kujundada ja pildile pääseda. Talve-, suve- ja kevadpealinnad on piisavalt avatud mõisted, ei tõsta esile ega varjuta ühegi valdkonna tugevaid tegijaid. Pealinna nime väljakuulutamisel jääb see märk paratamatult linnale väga pikaks ajaks või isegi igaveseks külge. Meie arvates ei tohiks nii olulist sammu astuda pelgalt vallavalitsuse otsusele tuginedes, kaasamata erinevaid huvigruppe ning õhutamata avalikku mõttevahetust. Praegune erapoolik otsus pigem lõhestab valdkondadevahelist koostööd kui tugevdab seda.

Kutsume üles praegust otsust üle vaatama ja arvestama Raplamaa terviklikkust – meie ajaloo sügavusi ja suurkujusid, värvikat olevikku ning võimalikke tulevikuteid. Rapla on liiga kirev, et seda ühte sõnasse kokku võtta. Rapla tunnuslause väljamõtlemisel võiks lähtuda sellest, mis Raplas on pikka aega olnud ja mis kindla peale ka jääb. Näiteks on Raplas ainus kahe torniga maakonnakirik Eestis. Kaks torni – keha ja vaim, minevik ja tulevik, mõtted ja teod, aated ja uljus, noored ja vanad…
Kui tahta veel otsida, siis pakume välja Seitsme Silla Linn. Jõgi on Raplat tervikuna ühendav tõsiasi, ajalooline ja looduslik sümbol, ehk isegi linna tekke põhjus. Mida ja keda me tahame ühendada, millised sillad üksteiseni luua? Meie ei taha olla, ei ole vaikiv, unine linnake aegade raamatus, pelgalt teede ristumiskoht, läbisõidulinn, kopika pärast kisklev konkurentsipealinn, inimressurssi raiskav ja talente eemale peletav susserdajate-city.
Me oleme ju tegelikult avatud, arvestavad ja kaasavad, üksteise tegemisi tunnustavad, ühe iidvana jõe äärde kahe kirikutorni juurde elama asunud kogukond. Tahame olla üksteisele kindel käeulatus ja tugi, endaksjääjad, kuid samas sildade loojad ka erinevuste vahel. Meil on oma identiteet ja eneseväärikus, mida ei saa kokku võtta ühegi pealinna nimega.
Igas eluvaldkonnas on õnn heitlik, aga tipus püsida püüavad kõik. Sel kevadel nägime Rapla korvpallinaiskonna triumfi ning korvpallimeeskonna põnevat võitlust Eesti meistritiitli nimel, mis paraku lõppes Rapla kaotusega Tallinna võistkonnale seisuga 4:0. Aitäh naistele võidu ja meestele ajaloolise hõbeda eest! Kuid meeste hõbe pole kuld. Meie ettepanek on, et Rapla võiks küll üheks aastaks korvpallipealinna tiitlit kanda, kuid seda ainult juhul, kui ka meie meeskond on saavutanud Eesti mõistes tõelise tipu ja toonud koju meistritiitli.

Maili Metssalu, kultuuriklubi BAAS juhataja, näitleja ja muusik
Kristiina Ehin, kirjanik
Märt Avandi, näitleja
Martti Helde, filmirežissöör, Eesti Kinoliidu juhataja
Anne Paluoja, koori- ja tantsujuht
Tõnis Tõnisson, ajakirjanik, Raplamaa Sõnumite peatoimetaja
Margus Mikomägi, ajakirjanik, teatrikriitik
Piret Linnamägi, ajakirjanik, kultuuritöötaja
Marko Tiitus, vaimulik, endine Juuru koguduse õpetaja
Kairi Orgusaar, kunstnik
Karl Robert Saluri, kümnevõistleja, pälvis aprillis 2016 aunimetuse Euroopa atleet, Raplamaa parim noorsportlane 2011
Margus Lattik e Mathura, kirjanik
Siri Põllu, õpetaja
Ly Seppel-Ehin, kirjanik ja tõlkija
Katerina Veerde, arhitekt, magistritöö “Rapla kesklinna teemaplaneering – väikelinna revitaliseerimine loova linna põhimõttel”
Heli Heinaste, õpetaja

 

10 KOMMENTAARID

Subscribe
Notify of
10 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare