Väljavõte elust Krimmis külalise vestluse põhjal

Juune Holvandus / foto: Siim Solman.

Raplas käis külaline Krimmist, Ljubov Boitšuk. Teda saatis Krimmi Eestlaste Tugiseltsi liige Aare Hindremäe, fotograaf ja talupidaja. Nagu igal aastal, külastab Ljubov oma Tallinnas elavat ema ja ühtlasi ka lapsepõlvemaad. Raplamaale tuleb ta külla Inglistele Hindremäe perele, sest on ka ise aastaid Krimmi Eesti Kultuuriseltsiga seotud olnud.

Aastal 2011 tähistas Krimmi pisike eestlaskond oma suurt pidu, tegevuse 150. aastapäeva, ja juba kolm aastat hiljem oli Krimmi ühiskondlik-poliitiline olukord muutunud, ta ei olnud enam sõbraliku Ukraina riigi osa, vaid Venemaa kontrolli all olev piirkond. Ka sellest on möödas kolm aastat. Ljuba käest on huvitav kuulda, milline on olukord nüüd. Mõtlen esmalt igapäevast eluolu kohaliku pilguga.

Krimmi eestlaste praktiline huvi Eesti vastu peab ootama

Küsitletav räägib kõigepealt kohaliku Eesti Seltsi ja selle huviliste väljavaadetest praegu Eestiga suhelda. „Olid kultuuriühingud, nüüd on väikerahvastel oma kultuur­autonoomia, nagu eestlastel, nii ka lätlastel, leedulastel jt. Enne 2014. a anti välja ajalehte Krimmi Eestlased, käisid õpetajad Eestist, põhiliselt eesti keelt õpetamas. Oluline oli, et Krimmi tulid väga mitmesugused kultuurikollektiivid, ansamblid, näitused, kultuuritegelased. Praegu on see kõik peatunud, nüüd teeme seda, mida ise oskame,“ lõpetab Ljubov avatud temperamentse žestiga. Tema lõunamaa huumori tajumiseks ei piisa sõnade kuulamisest, mängivad kehakeel ja näoilme, hääletoon kõigepealt.

Uudise edasilugemiseks tuleb teil osta tasulise sisu pääse.
Logi SisseOsta pääse!