6.1 C
Rapla
Reede, 29 märts 2024
RSAare Heinvee on pühendunud Juuru vallale, järgmisi samme ta praegu ei kavanda

Aare Heinvee on pühendunud Juuru vallale, järgmisi samme ta praegu ei kavanda

Tõnis Tõnisson / foto: Siim Solman.

Aare Heinvee kinnitab, et selle ajani, kui Raplamaa Sõnumite sahinate rubriigis ilmus uudis tema ning Harri Õunapuu kandideerimisest Juuru vallavanema kohale, polnud temaga veel keegi rääkinud. Alles selle järel võttis keegi Juuru vallavolikogu liige temaga ühendust ja tunnistas, et tema kandidatuur on tõesti jutuks olnud.
Heinvee ütleb, et kandideerimine koos Õunapuuga teda muidugi ei häiriks: „Pean Harri Õunapuust üldiselt lugu, temaga on olnud kerge koostööd teha, aga oskan ettevaatlik olla ka tema poliittehnoloogiliste võtete suhtes,“ ütleb Heinvee ja jätab detailid enda teada. Sealt edasi arenesid sündmused kiiresti.
Enne kandideerimisotsuse tegemist soovis Heinvee kohtuda nii volikogu kui ka vallavalitsuse liikmetega. Need kokkusaamised olid väga avameelsed, kus mõlemad pooled selgitasid oma ettekujutust uue vallavanema ees seisvatest ülesannetest. See oli ka volikogu suhteliselt üksmeelse otsuse eelduseks.
Heinvee ütleb, et ta on väga hästi kursis Juuru keerulise olukorraga, ja lisab, et mõnedki otsused oleks tema endistest vallajuhtidest erinevalt teinud, kuid rõhutab ka seda, et uue vallavanema asi ei ole seal praegu kellelegi midagi ette heita. Isegi siis mitte, kui ta ei saa päris hästi aru mitmest varasema sammu põhjendatusest. Heinvee rõhutab: „Siit, kus me praegu seisame, tuleb edasi minna ja meil on asjade korraldamiseks väga vähe aega jäänud.“

Juuru vald on olukorraga leppinud
Vallavanem Heinvee kinnitab, et Juuru vald on leppinud sellega, et Raplaga tuleb integreeruda. Valikuid rohkem ei ole ja mingit protsessimist enam ei tule. Samas tunnistab ta, et haldusreformist tervikuna rääkides on tal kahju, et see lõhub ikkagi mingil määral Rapla maakonna.


Riigikogusse kuuludes oli Heinvee haldusreformi lätete juures. Siis räägiti töögruppides sisulisest reformist, paraku valiti hiljem lihtsam tee: võeti poliitilised eesmärgid, mille ette rakendati võimsa vedajana üleriigiline meedia. See võimaldas reformist kõnelda kui mingist imerelvast, mis päästab riigi ja lahendab kõik probleemid. Tehti selgeks, et kui selle käigus tulebki ette võtta mingisuguseid ahistamisi, siis tuleb need helge tuleviku nimel ära kannatada. Kõiki, kes kritiseerisid valitud teed, nimetati kas riigi või arengu vastasteks.
Selline lähenemine, ütleb Heinvee, ei ole konstruktiivne, kuid nüüd, kus otsused on tehtud ja protsess läheneb lõpule, ei ole samuti konstruktiivne jätkuvalt vastu seista ning kritiseerida. Lõppude lõpuks on inimesed ise oma valikud teinud, arutleb Heinvee, keegi pole neid selleks otseselt sundinud ja nõnda on kujunenud olukorras mõistlikum asuda otsima ühisosa, et sündivat kuidagi pehmendada.
Juurul on praegu, piltlikult öeldes distantsi viimastel meetritel, raske teistega liituda, aga sama raske on ka Raplal, Kaiul ja Raikkülal, kelle esindajad on juba veidi rohkem kui aasta koos käinud ja ühisosa otsinud. Juuru vald osales eelmisel nädalal esimest korda juhtgrupi koosolekul. Seal oli tunda teiste mõningast ebalevat, kuigi mitte tõrjuvat suhtumist – kõiki läbirääkimisi ei ole võimalik enam otsast alustada. Ka ei saa juba tehtud leppeid ümber muuta, selleks ei ole enam lihtsalt aega, kohe tulevad valimised.
Iga uus protsess vajab natuke aega settimiseks – Kaiu, Rapla ja Raikküla on jõudnud ühinemismõttega harjuda, Juuru ikka veel mitte. Olemasolev metoodika näeb ette, et nendega, kes ei ole ühinemismeelt olnud, pole vaja ka arvestada, otsused tuleb nendeta ära teha. Heinvee arvab, et selline lähenemine ei ole väga mõistuspärane, aga kui isikud ei ole koostööaltid, on neid ka väga raske ühisele joonele aidata. Heinvee kinnitab, et praegu ollakse Juurus häälestatud ühisosa otsimisele. Pisut kaugemale vaadates ütleb ta, et Juuru jaoks oleks hea lahendus osavald, selle kaudu saaks kergemini integreeruda.

Ees on uued valimised
Raske on jätta küsimata, kas Heinvee valmistub kandideerima ka suure Rapla valla vallavanema kohale. Heinvee ei vasta sellele otse. Ta ütleb, et praegu on ta endale võtnud kaks ülesannet. Esiteks selle, et siseneda koos Juuru vallaga haldusreformi protsessi, ja teiseks, vaatamata väga lühikesele ajale, teha nii, et ühinemisel oleks Juuru valla positsioon võimalikult parem.
Ta rõhutab, et Juuru valla ettepanekut vastu võttes kinnitas ta, et tal puuduvad poliitilised ambitsioonid, et ta võtab endale vaid tehnilise persooni kohustused. „Seda vastust, kas ma kandideerin Rapla vallavanemaks, mul praegu ei ole. Ma olen täiesti sõltumatu, ei kuulu ühtegi seltskonda. Mulle on küll tehtud erinevaid ettepanekuid, kuid Juuru vallaga ma neid arutanud ei ole.“
Heinvee ütleb veel kord, et ta ei ole praegu kandideerimisele mõelnud, kuid on valmis appi minema, et oma teadmisi ja kogemusi kasutades liituvaid piirkondi üheks kogukonnaks vormima hakata. Ta ütleb, et ees on väga keerulised valimised, mille tulemust on peaaegu võimatu prognoosida. Võib küll oletada, et kuna kõik piirkonnad sooviksid volikogusse oma inimesi saada, võib juhtuda, et ühte selgete eesmärkidega volikogu ei formeerugi ja selles olukorras muutub eriti oluliseks valla administratsiooni ning eelkõige vallavanema ühendav roll. Nii on need valimised väga vastutusrikkad.

Sõltumatu Heinvee
Aasta alguses ühines Aare Heinvee valimisühendusega Rapla Vallakodanike Liit. Tänaseks on ta sealt välja astunud. Heinvee kinnitab, et seda sammu ei saa siduda Juuru vallavanemaks hakkamisega. Lahkumine tuli varem. „Ma tunnustan väga kogu seda seltskonda. Kõik inimesed, kes sinna kuuluvad, on lugupidamist väärt, samuti see, mida nad teevad. Paraku on niisugused kodanikuühendused alati oma juhi nägu, liidril on siin väga tähtis roll.
Minul olid liidrist erinevad arusaamad nii liidu töö korraldamises kui ka tulevikus. Esiteks on mulle jäänud mulje, et liit on häälestatud opositsioonis olemisele: kritiseerib võimu tegemisi ja ei paku lahendusi. Liidu-siseselt on töökorralduse küsimused lahendamata. Ei ole nii, et lepitakse teatud küsimustes kokku ja siis hääletatakse. On nii, et hääletamisel on kõik vabad nagu lillelapsed, puuduvad reeglid. Nii on raske võimu juurde pääseda.
Reeglite puudumisest tulenevalt tekkis ka kolmas probleem. Kui meie (Piret Minn, Rain Oksaar ja mina) vallakodanike liiduga ühinesime, siis oli oluline tulevase valla vallavanema persoon, kes minu arvates saabki olema väga määrava tähtsusega isik. Mõne aja pärast see arusaam muutus ja esiplaanile tõsteti volikogu ning volikogu esimees. Siis ühel hetkel otsustati korraldada liidusiseselt vallavanema kandidaadi valimine. Valituks osutus Piret Minn. Minule selline kummaline asjade korraldus ei sobinud ja tundsin, et kuna minu ettepanekutega ei arvestata, on mul mõistlikum kõrvale tõmbuda. Juuru valla ettepanek tuli alles mõni aeg hiljem.“

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare