Digikond – kiire internet omavalitsuse abiga kõigile kättesaadavaks!

0

Olav Harjo, Digikond projektijuht.

Internetiühendus on Eesti linnades peaaegu sama loomulik nagu elekter. See on kättesaadav ja suhteliselt soodne – ettevõtlust ja e-riiki muud moodi enam ette ei kujutagi. Äärelinnades, rääkimata maapiirkondadest, on olukord sootuks erinev. Paljud elanikud saavad kiirest ja stabiilsest internetiühendusest vaid unistada ning agaramad teevad väljasõite wifi levipiirkondadesse, et elementaarseid äriasju ja suhtlemist korraldada.

IT-taristu on Eestis alles arene­misjärgus ning on hea meel tõdeda, et riik ja kohalikud omavalitsused on hakanud sellesse panustama. Nüüd on Raplamaa, Läänemaa ja Järvamaa omava­litsuste liidud asunud probleemi ühiselt lahendama ja alustanud projektiga Digikond. Digikonda kuuluvad praeguseks Rapla maakonnast Juuru, Järvakandi, Kaiu, Kehtna, Kohila, Käru, Märjamaa, Raikküla, Rapla ja Vigala vald; Lääne maakonnast Haapsalu linn, Kullamaa, Martna, Noarootsi, Nõva, Ridala ja Lääne Nigula vald ning Järva maakonnast Albu, Ambla, Ima­vere, Järva-Jaani, Kareda, Koeru, Koigi, Paide, Roosna-Alliku, Türi ja Väätsa vald ning Paide linn.
Digikonna projekti ülesandeks on kõigepealt välja selgitada vajadus lairibaühenduse järele ning seejärel rajada valguskaabli võrgud sinna, kuhu sideettevõtjad neid ei ole veel rajanud ja kuhu neid lähiaastatel ei plaani rajada. Selleks, et kaasaegne ühendus majja toodaks, peavad aga kõik elanikud ja ettevõtted ise soovi avaldama. Digikonna kohta info jagamiseks ja soovi­avalduste kogumiseks on loodud veebileht www.digikond.ee

Kuidas internet täna meieni jõuab?

Internet tuleb koju või kontorisse järgmiste ühenduste kaudu:
Mobiilivõrgu kaudu – teenust reklaamitakse 4G või mobiilinterneti nimega.
Raadiolingi kaudu – teenust reklaamitakse raadiointerneti, traadita püsiühenduse, virtuaalfiibri vms nimega.
Kaabeltelevisiooni võrgu kaudu – teenust pakutakse ainult kortermajades.
Telefoniliini ehk vaskkaabli kaudu – teenust reklaamitakse ADSL, VDSL, koduinterneti, internetipüsiühenduse nimega.
Valguskaablivõrgu kaudu – teenust reklaamitakse lai­ribaühenduse, uue põlvkonna internetiühenduse, fiiberühenduse, ülikiire internetiühenduse ja valguskaabliühenduse nimega.
Kõik need ühendused võimaldavad täna vähemalt minimaalsel tasemel internetiühenduse kiirust ja kvaliteeti. Sellest piisab, et lugeda internetist uudiseid, teha pangatoiminguid ning saata väiksema mahuga e-kirju. Kui soovitakse lisaks vaadata selle ühendusega televisiooni, kasutada piiramatu mahuga ja kiiret wifit, teha tööd või õppida internetis, suhelda sõpradega Skype’i kaudu, hoida oma fotosid ja videoid turvaliselt „pilves“, ühendada valvekaameraid või kasutada muid kaasaegseid teenuseid, siis kõik ühendused ei tule sellega võrdselt toime.

Õhk või kaabel?

Õhu kaudu edastatakse internetti mobiilivõrgu ja raadiolingi kaudu. Mobiilivõrgu kaudu liikuvat internetti mõjutavad nii ilmastikutingimused kui teised samaaegsed interneti kasutajad ning samuti kaugus mobiilimastist. Loodusseadused ei lase õhu kaudu piiramatult internetti edastada ning seepärast antakse igale kasutajale piiratud ühendus – mobiilioperaatorid kehtestavad kiiruse ja mahu piirangud. Mobiilivõrgu kaudu leviv internet ei ole stabiilne, ehk ei ole pidevalt olemas ja ühtlase kiirusega. Seetõttu ei saa selle kaudu näiteks kvaliteetselt televisiooni vaadata või videokonverentsi pidada. Kuna tegemist on piiratud ja ebastabiilse ühendusega, jäävad kõik toimingud, mis nõuavad kiirust ja kvaliteeti, paraku õhuinternetiga tegemata.
Raadiolingi kaudu liikuvat internetti mõjutavad samuti nii maastiku- kui ka ilmastikutingimused. Kuna kodukasutajatele mõeldud raadiolingid töötavad vabadel sagedustel, mõjutavad neid ka kõik teised raadiolained. Kuigi raadiolingi kaudu liikuv internet on üldiselt stabiilsem kui mobiilivõrgu kaudu liikuv, ei tarvitse see olla siiski piisav kaas­aegsete teenuste kasutamiseks. Kuna ka raadiolingi tehnoloogia vananeb kiiresti, tuleb iga mõne aasta tagant kõik seadmed välja vahetada, et piisavat ühendust saada.
Need, kellele tuleb koju või kontorisse Telia telefoniliin ehk vaskkaabel, kasutavad interneti jaoks üldjuhul seda ühendust. Kuna tegemist on kaabliga, siis ühenduse kvaliteet ei sõltu ilmast ega teistest kasutajatest. Paraku kehtivad vaskkaablile füüsikaseadused, mis määravad, kui kaugele ja kui palju saab selle kaudu infot saata. Need, kes asuvad telefonisõlmest kuni paari kilomeetri kaugusel, saavad kasutada internetti, kaugemal asuvad majad aga üldjuhul mitte. Selleks, et saada tänapäeva nõuetele vastavat interneti kiirust ja kvaliteeti, ei tohi kaugus telefonijaamast ületada paarisadat meetrit. Kuna füüsikaseadused ei lase enam vaskkaabli kaudu suuremaid internetikiiruseid pakkuda, on juba alustatud nende väljavahetamist valguskaablite vastu ning tulevikus lõpetatakse vaskkaablite kaudu internetiühenduste pakkumine.
Kaabeltelevisiooni võrgu ehk koaksiaalkaabli kaudu saab täna pakkuda piisava kiiruse ja kvaliteediga internetiühendust. Internetiühenduse kiirus ja kvaliteet sõltub peamiselt sellest, kui hästi on teenusepakkuja oma võrku kaasajastanud ning milliseid seadmeid ta võrgus kasutab. Kuigi kaabeltelevisioonivõrk rahuldab tänapäevaseid vajadusi, on mitmed kaabel-TV firmad teatanud, et nad alustavad üleminekut valguskaablitele ning tulevikus nad lõpetavad teenuse pakkumise koaksiaalkaablite kaudu. Siiski seni, kuni kaabel-TV võrk on majas olemas, piisab üldjuhul tavatarbijale sellest ühendusest.
Valguskaabli ehk lairibaühenduse kaudu saab kasutada kõiki teenuseid nii täna kui mitmekümne aasta pärast. Tegemist on tulevikukindla ühendusega. Valguskaablis edastatakse infot laseritega valguskiirusel. Valguskaablil võivad internetiühenduse kiirused olla praktiliselt piiramatud, näiteks ühe valguskaabli kiu peal on testitud kiiruseid kuni 65 Tbit/s – see on rohkem kui kogu internetiliiklus täna maailmas kokku. Täna reaalselt keegi nii suuri kiiruseid ei vaja ning seepärast pakutakse kodukasutajatele valguskaabli kaudu internetikiiruseid kuni 1 Gbit/s.
Valguskaabel on tulevikus ainus majade ühendamise tehnoloogia. See on infoühiskonna vundament, kõik töötab tulevikus ainult tänu sellele. Ka näiteks mobiilivõrgu järgmine generatsioon – 5G, mis hakkab võimaldama tulevikus suuri kiiruseid õhu kaudu, ei saa toi­mida ilma valguskaablita. Kuna suured kiirused levivad õhus vaid väga kõrgetel sagedustel ja väga väikseid vahemaid, saab see inimesteni jõuda ainult siis, kui valguskaabliga ühendatud tugijaamad on nii inimeste kodudes igas toas kui ka õues igas tänavavalgustuspostis.

Digikond ühendab majad valguskaabliga

Digikonna võrku hakatakse rajama, pidades silmas nii tänaseid kui ka tuleviku vajadusi. Digikonna võrk valmib tervikuna alles mõne aasta pärast ning see peab rahuldama kõiki vajadusi ka aastakümnete pärast. Sellepärast on valitud tehnoloogiaks valguskaabel.
Kõik majad, kuhu hakkab jõudma Digikonna valguskaabel, saavad olla kindlad, et nendeni jõuavad alati kõik vajalikud teenused. Kuna aina rohkem ja laiemal skaalal teenuseid liigub internetti, tunneb mõne aja pärast igaüks, millist kasu valguskaabliühendus talle toob. Tänu kaasaegse ühenduse olemasolule tõuseb kindlasti ka kinnisvara väärtus. Digikond rajab ise vaid valguskaabli võrgud, internetiteenust ise pakkuma ei hakata. Tulevikus jääb Digikond rajatud võrkude omanikuks ning neid haka­takse rentima teenusepakkujatele nagu Telia, Starman, STV, Telset, Tele2, jne. Seega saab inimene ise teenusepakkuja valida, mis olukorras, kus võrgu on rajanud mõni ise internetti pakkuv ettevõte, ei ole võimalik.
Digikond pakub majapidamistele ka märksa odavamat liitumist. Kui linnades ei ole liitumistasud tavaliselt suured, siis hajaasustuses võidakse kaabli vedamise eest küsida tuhandeid eurosid. Digikonna liitumishind saab olema aga mõnisada eurot.
Anna oma soovist teada ja liitu Digikonnaga! Kes soovib enda majapidamist või ettevõtet ühendada Digikonna valguskaabli võrguga, peab juba praegu, kui võrku pole rajamagi hakatud, teada andma. Digikonna võrku ei ehitata kõikidesse majadesse, vaid ainult sinna, kuhu seda soovitakse. Oma soovist teadaandmiseks peab minema lehele www.digikond.ee ja seal sooviavalduse lehel märkima aadressi, kuhu ühendust soovitakse.