Kindel juhtimismudel tagab väljakutseterohkel perioodil edu

1

Andrus Tamm, Rapla Vallakodanike Liit / foto: Siim Solman

Ajal, mil demograafiline prognoos peegeldab linnastumise jätkuvat kasvu, on Rapla vallal küllaltki hea seis – Tallinna lähedus on hoidnud meie elanike arvu vähenemist mõõdukal tasemel võrreldes äärealadega, kus kohalike arv väheneb oluliselt kiiremini.

Pealinna ulatus ja justkui veendumus Raplast kui magalast on aga jätnud meid mugavustsooni. Kas magala staatus on kõik, mida meie vald suudab, või oleme valmis rohkemaks?
Jälgides Tallinna linnavolikogu valimisi ning sealsete nimekirjade valimisprogramme, meenub vägisi ajalooline seik võidurelvastumisest – pealinna poliitikud tegelevad üksteise ületrumpamisega selleks, et võita Keskerakonna kinnistunud valijate hääli. Reformierakond käis välja poliittaktikalise idee tagada pealinlastele tasuta alusharidus, mis suurendaks linnastumist veelgi. Ilma riigi toeta jääb tasuta lasteaia lubadus paljudele omavalitsustele kättesaamatuks unistuseks.
Kõrgemate palkadega pealinnaregiooni lähedus loob meile aga võimaluse panustada tänapäevaste töökohtade loomisesse, mis tähendab Rapla valla jaoks uuenduslike tehnoloogiavõimaluste ärakasutamist investeeringute ja “ajude” sissetoomiseks. See aga tähendab omakorda kvaliteetse elukeskkonna tagamist, sest turvaline ning tugeva sotsiaalse taristuga omavalitsus meelitab siia neid, kes otsivad pärast tööpäeva kogukondlikku kodukohta.

Uus Rapla vald nõuab uut tugevat juhtimismudelit

Kui jagada hinnanguid tänasele Rapla valla juhtimisele, annaksin hindeks koolipoisi kolme. Tänast juhtimismudelit ilmestab ebaprofessionaal­sus, mis väljendub eelkõige ehituse ja investeeringute kavandamisel ja läbiviimisel. Hämmastama paneb asjaolu, et kõik suuremad ja olulisemad valla korraldatud ehitushanked kujunevad oluliselt kallimaks, kui on algul planeeritud. Varasemad kogemused ja praktikad jooksevad justkui mööda külgi alla ning see kahjustab omakorda valla eelarve finantsdistsipliini. Kas usaldaksite oma rahakoti isikule, kes ei tule toime eelarve planeerimise ja elluviimisega?
Lisaks sellele olen korduvalt juhtinud tähelepanu vajadusele luua teehoiukava koostamis- ja kinnitamismehhanismid, kus lepitakse kokku teede hoolduse, remondi ning parandamise fookused ja põhimõtted. Aastast aastasse lühiaegsete prioriteetide kaar­distamine ja muutmine on rohkem poliitiline tellimustöö kui reaalselt valla arenguid arvestav alusdokument.
Haldusreform tähendab meie jaoks suurema haldusterritooriumiga omavalitsust ja sestap tuleb senisest enam seada fookus ka asulate ühendustele ning taristule. Rap­lamaa keskusena on Raplal kandev vastutus ka maakonna arengute eestvedajana. Ajal, mil üle poole Raplamaa elanikest töötab väljaspool maakonda, ei tohi piirduda üksnes maakonnasisese ühenduse tagamisega, vaid selgemat visiooni vajavad ka ühendused naabermaakondade ning eeskätt Tallinnaga.
Rapla maavalitsuse majanduskeskkonna ja ettevõtluse hetkeseisu ülevaade täheldas probleemi, kus kohalike teede olukord on kehvas seisus, takistades seeläbi mitmete piirkondade arengut. Meie uue Rapla valla üks esimestest suurematest väljakutsetest on siinse regiooni ühenduste hetkeolukorra kaardistamine ning potentsiaalsete arengute väljaselgitamine.
Tuleb mõista, et “ajude väljavool” ähvardab meid ka omavalitsuse piirides. Kui ühenduste olukord ei parane ning teenused koonduvad omavalitsuse keskusesse, on äärealade tühjaks valgumine paratamatu tagajärg.

Omavalitsuse juhtimine on koostöö kunst

Valla ja ettevõtjate koostöö on sümbioos, mille tulemuslikkusest võidavad mõlemad osapooled. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei sea valdadele-linnadele kohustust ärikeskkonna arendamisega tegeleda, mistap see valdkond on jäänud justkui sekundaarsele kohale. Olgugi et ettevõtjate käes on jõud mõjutada kohalikku elukeskkonda väärtuslike töökohtade loomise, investeeringute kaasamise, kõrgemalt haritud tööjõu palkamise ja palju muuga. Siin saab oma panuse anda ka kohalik omavalitsus, kes saab kohalikelt ettevõtetelt teenuseid ja kaupu ostes anda arengutõuget kohalikele ettevõtetele. Tõsi, see eeldab konkreetset mõtestatud tööd tegevuste kavandamisel, hangete korraldamisel, igapäevasel ettevõtjatega suhtlemisel.
Koostöö all ma ei pea silmas seda, et iga nelja aasta tagant kutsutakse valdkondade esindajad laua taha arutama. Koostöö tähendab integreeritud juhtimismudelit, kus erinevate osapoolte ja huvigruppide osalus on igapäevane tava, mitte projekti korras imagoloogiline saavutus.

uuemad vanemad enim hinnatud
Martin
Külaline
Martin

Väga tark ja arukas mees. Aitäh heade mõtete eest! 8 1