Möödunud noorte laulupeole on muusikaõpetajatel nii mõnedki etteheited

0

Helerin Väronen / foto: Alice Võsu

Teisipäeval, 29. augustil said Rapla kultuurikeskuses kokku maakonna lauluõpetajad, et kuulda, mis on selles valdkonnas uut ja arutleda suvise noortepeo „Mina jään“ üle.

Esmalt andis Margit Kuhi ülevaate tulevastest pärimuskultuuri kursustest Loomeruumis. Varem on seal toimunud Eesti Pärimusmuusika Keskusega koostöös ka kontserdid, kuid kuna neile üritustele ei tulnud soovitud hulk rahvast, keskendutakse uuel hooajal pärimuskultuurile ja pilliõppele. Näiteks tulevad väikekandle intensiivkursused Leanne Barbo ja Kati Soone juhendamisel. See sisaldab ka 10-keelse kandle õpet, mille kohta Kuhi rääkis, et eelmisel aastal oli paar muusikaõpetajat, kes arvasid, et nemad küll seda õppima ei hakka, kuid lõpuks ostsid omale sellise kandle.
Pärimus ei ole aga vaid muusika, nii tuleb Loomeruumis ka kursus „Sissejuhatus pärimuskultuuri“, mis annab pärimusest laiema pildi. Välja on käidud ka pilliklubi idee, kus saaksid kõik, kes mingit pilli mängivad, vahel kokku tulla ja koos mängida. Praeguseni on pilliõppes olnud kõige populaarsem parmupilli õppimine. Kuid näiteks laulumängu vastu tuntakse vähe huvi. Muusikaõpetajate sektsiooni eestvedaja Urve Uusberg küsis osalejatelt, mis võiks selle põhjus olla. Ühe õpetaja vastus oli, et tal on klassiruum nii väike, et seal ei mahu mängima.
Laulupeo „Mina jään“ kohta tegi Uusberg kokkuvõtva ettekande, alustades Marju Lauristini sõnadega: „Tänapäeva lapsi ei saa vägisi sundida koorilaulu, nii nagu meid omal ajal. Nad peavad seda tahtma kõikide muude vahvate asjade kõrval. Nad peavad tahtma ära tulla virtuaalmaailmast reaalse koosolemise maailma.“ Uusberg lisas, et lastel on vähenenud vajadus kokku saada. Koorilaul on aga see koht, kus vanasti käidi kokku saamas, see on nagu mikrokosmos, kus on hea olla.

Uudise edasilugemiseks tuleb teil osta tasulise sisu pääse.
Osta pääse!