Osavald aitab inimestel harjuda uute oludega

3

Aare Heinvee.

Varisesid vaprad vallad
Kolletasid kihelkonnad
Muistse põlve mulla alla.

Sel sügisel korraldatakse, läbi kohalike valimiste, Eesti omavalitsusmaastik põhjalikult ümber. Rapla maakonda jääb neli omavalitsust: Kehtna, Kohila, Märjamaa ja Rapla.

Igal praegusel vallal on oma kirev ajalugu ning valdavalt on ajaloolist elukorraldust vägisi muudetud. Suhteliselt värskelt on meeles väikeste kogukonnapõhiste kolhooside-sovhooside muutumine suurmajanditeks. Kus toimetati targalt ja mõistlikult, õnnestusid ühinemised paremini. Kuid oli piirkondi, kus räpaka tegevuse tagajärjel külade kokkukasvamine oli vaevaline. Sama võib öelda ka seniste valdade kohta, mis moodustusid üldjuhul erinevatest suurmajanditest. Üks vald ei pruukinud olla üks kogukond, kuid siiski elati ühes rütmis.
Järjekordsel haldusreformil ei saa probleeme vältida, kuid leevendada on kindlasti võimalik.
Ehk oleks Rapla maakonnale sobivaim olnud maakondlik osa­valdadega valla haldusmudel, kus praegustest valdadest oleks kujunenud osavallad. Kahjuks seda ei sündinud.
Kuid ka praegustel valdade liitumistel on üheks võimalikuks seaduslikuks üleminekuvariandiks osavaldade moodustamine, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine. Ikka selle jaoks, et oleks aega harjuda uute oludega. Seda võib nimetada ka pehmeks maandumiseks.
Tekib oluliselt suurem omavalitsus, mida keskselt pisiasjadeni hallata ei ole mõttekas. Samas osavald ei tähenda endise valla staatuse ja koosseisude säilimist. Paljusid küsimusi saab mastaabiefekti kaudu lahendada ratsionaalsemalt, et kokkuhoitud vahendite arvelt teha vajalikke investeeringuid. Vajaduste järgi, võimaluste põhiselt.
Osavald on kodanikualgatus, millel on selge seadusandlik tugi. Peamisteks ülesanneteks on tagada elanike kaasarääkimise võimalus kohalikes ja ülevallalistes otsustusprotsessides, aidata kujundada arvamusi ja anda sisendeid ning tagasisidet otsustusorganitele (vallava­litsus, vallavolikogu, volikogu komisjonid) piirkonna tervikliku arengu küsimustes.
Otsene otsustuspädevus puudub, kuid kokkuleppeliselt saab volikogu osavallale nii mõndagi delegeerida. Näiteks arengukava ja eelarve kohta seisukoha kujundamine ning osavalla teenuskeskuse juhi kandidaadi ja hallatavate asutuste hoolekogude koosseisude nimetamisel kaasarääkimine. Samuti kohapealsetele kodanikeühendustele projektitoetuste otsustamine.
Osavallakogu moodustamine on kõige lihtsam kohalikel valimistel edukalt osalenud kandidaatide hulgast. Juriidiliselt keerulisem on kaasata piirkondade sädeinimesi või allasutuste juhte. Võimalikuks suuruseks pakutakse 5-10 inimest.
Aeg paneb asja paika. Kui vajadus osavallakogu järele väheneb või hoopis puudub, on alati võimalik tegevus lõpetada. Seda eeldusel, et suure volikogu koosseis katab ühtlaselt kogu valda. Esimesel ühinemisjärgsel perioodil tuleb siiski arvestada riskiga, et kõik piirkonnad ei ole volikogus esindatud. Kuid volikogu ei asenda kunagi kodanikualgatust.
Lõpuks me tahame ju kodanikeriiki, kus igat sammu ei pea vallaametnik suunama ja kooskõlastama.

uuemad vanemad enim hinnatud
Osavalda
Külaline
Osavalda

nagu ühinemisleppes kirjas, ette nähtud ei ole. Vöi kui, siis edaspidi, aga sotsiaalteenused peavad kohapeal jätkuma, kuna on inimesi, keda ei saa aidata interneti teel.Küsimus on, et MIDA TEHA JUURUS VABANEVA VALLAMAJAGA? 3 3

Elan siin
Külaline
Elan siin

“Ühinemislepingus on kokku lepitud, et ühinevate omavalitsuste territooriumil võib moodustada osavallad”(allikas:www.haldusreform.ee, Vabariigi Valitsuse algatatud ühinemised) ja see puudutab kokkulepitult kõiki ühinevaid valdu. Info on kättesaadav kõigile kel huvi, miks on vaja inimesi eksitada? 5

Inimene
Külaline
Inimene

Järjejutt. See jätkub nüüd kuni valimisteni. Igas Sõnumite numbris midagi õpetlikku. Vaene Juuru, kuidas said küll enne hakkama … 2 2