RS lisa: Koduloolane – Küla ajaloo uurimisest Taani hindamisraamatust rootsi aja lõpuni 5.

0

Liivi Aarma

Raikküla kant

Raikküla, Kabala, Hiie­nurme, Lellapere, Järvakandi, Vahakõnnu
Raikküla asustuse põlise ajaloo kohta leiame kinnitust Läti Henriku kroonikast, kus on kirjas, et 1216. aasta augustis rüüstasid sakslased, ühendades oma väed lätlaste ja liivlastega, Harjumaal ka Raikküla Raigele kui hõimude nõupidamispaika. 1241. aastal olid Taani kuningale kuulunud siinkandi järgmised külad: viie adrataluga Raikküla oja (peakraavi) äärne Raikküla Raiklaep, kuue adrataluga Rakvere Raekaevaer, kolme adrataluga Keoküla Kipunkaelae, seitsme adrataluga Lipa, algselt Liivase Liuas, varasem dešifreering Linas. Tänapäeval tähistab Liiva talu vana Lipa küla nime. Kui aga arvatakse välja loetavat Linas küla, siis on tähenduseks linnus.
1389. aastal kuulusid Raikküla Rückülle küla ja Jalase Yallas küla kolme adramaase mõisakoha hofstede ja Leesi Lezi metsakülaga Johann Otto poeg Rosenile, kes pantis koos teiste lähikonna küladega, nagu Ira Hùrenkülle, Kodila Codyelle, Raka Racke, Oela Auxell, Oola Oygelle ja Umbru Vmers oma sugulasele Schwager Johann Scherenbeckele asustatud ja asustamata põldude, metsade ja kõige muuga. 1397. aastal said siinsed Roseni läänivaldused, mis olid õndsale Johann Scherenbekele läänistatud, vahetatud 12 000 vana riia marga väärtuses Tallinna lähedale Kallaveresse ning siinsed valdused said lääniks Dietrich Vietinghoffile ja Ewert Boderckile, nimetatud Wekebrod (u. 1365-1441), sealhulgas Raikkula Rukku1 ja Jalase Yalles, viimases oli ka kolmeadraline mõisakoht ja Leesi Lese metsaküla.

Uudise edasilugemiseks tuleb teil osta tasulise sisu pääse.
Kommenteerimiseks logi sisseOsta pääse!