Valimiste väljakutsed

0

Inge Põlma, Tõnis Tõnisson / fotod: Siim Solman.

15. oktoobril toimuvad kohalike omavalitsuste volikogude valimised, mis erinevad varasematest, sest esinduskogud valitakse uute ja suuremate piirkondade jaoks. Millised on peamised ülesanded eri piirkondades, mille lahendamise nimel uued esinduskogud peaksid tegutsema hakkama? Millised poliitilised jõud – erakonnad, valimisliidud – võivad kõige tõenäolisemalt piirkondades võimule tulla? Kas Rapla maakonnas kandideerib Riigikogu liikmeid ja kuidas suhtuvad siinsed erakondlased sellesse, et erakonna liikmed kandideerivad hoopis valimisliidu nimekirjas?

Kuna kandidaatide ülesseadmine alles käib, ei ole veel teada, kui palju nimekirju maakonna neljas piirkonnas valimistele läheb. Raplamaa Sõnumite vestlusringis osalesid seekord Heiki Hepner (IRL, Kohila), Villu Karu (IRL, Märjamaa), Tõnis Blank (SDE, Kehtna), Väino Sassi (Keskerakond, Rapla), Rene Kokk (EKRE, Rapla), Alar Mutli (vabaerakondlane valimisliidus, Rapla), Aare Heinvee (valimisliit, Rapla).

1. jaanuar puudutab kõiki võrdselt, sõltumata sellest, kas omavalitsus ühineb või mitte. Millisena näete oma rolli uues omavalitsuses?
Blank: Teatud mõttes on praegused valimised erakordsed, sest toimuvad praktiliselt kõigil täiesti uutes oludes. Omavalitsused ühinevad, piirid muutuvad, uusi asurkondi ja kohustusi tuleb juurde, ka lisaraha. Kohustused tulenevad ka riigireformiseadusest, sest osa maavalitsuse ülesandeid jagatakse allapoole. Nendes tingimustes peavad omavalitsused hakkama ennast paika loksutama: uued volikogud, vallavalitsus ja ametnikud. Nelja aastaga peavad kõik omavalitsused tõestama oma elujõudu ja efektiivsust.
15. oktoobril pannakse sisuliselt paika kodukandi tulevik ja kohalikud arengusuunad. Aga kindlasti tuleb säilitada maakonna sotsiaal-kultuuriline identiteet ja kindlasti peaks jätkuma omavalitsustevaheline koostöö. Praegu on senised omavalitsused seda meelt, et koostöö ja ROL jätkuvad.

Sassi: Rapla puhul on põnev see, et kolm väiksemat valda tuleb juurde. Meil ühinejatena ja uutel on suur lootus, et see järgmise nelja aastaga ikka toimima saab. Esmane ülesanne oleks mõistliku arengukava kokkukirjutamine, et kõik osapooled saaksid aru, miks, kuhu ja milleks. Uue volikogu ja vallavalitsuse töölesaamine on ka paras väljakutse, sest igal ühinejal on oma ambitsioonid. Osavalla idee on samuti üleval. Prognoose teha on päris keeruline, aga minu meelest on kõik valmis tegutsema ja see on hea märk.

Kokk: Olukord on kõigile täiesti uus. Ka valimistulemused on küllaltki prognoosimatud. Oluline on, et järgmisel perioodil saaks koostöö liitunud valdadega toimima, et need ei ääremaastuks. Et tekiks sünergia ja Rapla vald saaks võimalikult heal viisil üheks tervikuks ning valla areng hakkaks toimuma võimalikult ausalt. Väga oluline on koostöö naabervaldadega. Kasvõi selline näide, et Valtu ujula renoveerimist võiks Kehtnaga koostöös teha. Kas on vaja siia uus teha? Ma ei ole selle vastu, aga siin on mõttekoht, kus naabritega võiks koostööd teha.

Blank: Toetan!

Mutli: Liitumisi on ennegi olnud, ainult mastaap on praegu teine. Reaalselt on ülesanded samad, mis ennegi 2-3 valla ühinemise puhul on olnud. Terviku loomine on kõige raskem ja see on kõige olulisem ülesanne. Tänased väiksed tervikud tuleb ühendada ja nad peavad aru saama, et oleme kõik üheskoos. Kuidas seda teha, ega täna ei tea. Eks ta hakkab vaikselt minema. Eesmärk on, et ei jääks lahkulöönud tükke, kes ei tunne end terviku osana.

Uudise edasilugemiseks tuleb teil osta tasulise sisu pääse.
Osta pääse!