Seni olid liitmised, nüüd algavad reformid

0

Raplamaa Sõnumid.

Valimised ei tähenda kaugeltki seda, et haldusreform ongi nüüd ära tehtud. See ei saa tehtuks veel ka 1. jaanuariga, kui uued vallad peavad täisvõimsuse ja -vastutusega toimetama hakkama.

Kodanike teadvusse hakkab suur muutus alles järk-järgult jõudma isiklike kogemuste kaudu. Selles mõttes on äärmiselt oluline, et sel nädalal alustavate volikogude kõik liikmed tunneksid täit vastutust nii enda valijate kui ka kõigi ülejäänud inimeste ees, sest sellest, kui asjalikult ning mõistusepäraselt uut elu alustatakse, sõltub, kui valusalt või valutult see elanikkonda riivab.
Kõige lihtsam on oma arenguga edasi minna Kohilal, sest siia ühinemiste tsunami ei ulatunud. Pooleliolevate töödega ja juba varem silme ette seatud eesmärkidega lähevad edasi ka senised vallajuhid. Jääb loota, et suur valimisvõit IRLi esinumbritele pähe ei hakka ja neil jätkub tähelepanu ning tarkust ka volikogu ülejäänud liikmete ettepanekute ja märkustega arvestamiseks.
Samuti Märjamaal, ja tahaks loota, et ka Kehtnas ei tohiks ületamatuid takistusi ees oodata, kui tahetakse ennast ikka täielikult pühendada nendele inimestele, kelle teenistusse läbi valimiste on asutud. Seda enam, et senisel Kehtna vallal peaks olema ju üsna põhjalik erinevate piirkondade kokkusulatamise kogemus.
Kõige keerulisemad muutused ja sobitamised seisavad ees kahtlemata Rapla vallas. Esmapilgul on isegi raske ette kujutada, mis võiks olla see miski, mis seoks näiteks Vahastut Lõpemetsa külaga ja pakuks sealjuures huvi veel ka Raplale. Selles mõttes tundub väga intrigeeriv Rapla Vallakodanike Liidu plaan moodustada volikogu juurde traditsiooniliste komisjonide kõrvale veel üks, mis tegeleks põhiliselt ainult regionaalsete küsimustega. Sümpaatne on ka mõte võtta vallavalitsuse liikmeteks piirkondade juhid, kes aitaksid äärealadel silma peal hoida ja tekkivaid probleeme juba eos lahendada.