-1.2 C
Rapla
Reede, 19 apr. 2024
ArtikkelÕpilaste kodu-uurimiskonkurss seisab muutuste lävel

Õpilaste kodu-uurimiskonkurss seisab muutuste lävel

Inge Põlma / foto: Siim Solman.

Viiendale Rapla maakonna õpilaste kodu-uurimiskonkursile oli töid esitatud vähem kui varasematel aastatel.

Sel aastal toimus konverents 15. novembril, koht oli traditsiooniline – Rapla riigimaja suur saal. Korraldaja oli endiselt MTÜ Koduloolane ning suure töö konkursi ettevalmistamisel ja läbiviimisel tegi ära MTÜ liige ja Rapla maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Age Tekku. Noori tervitas maavanem Tõnis Blank.
Konkursile oli esitatud seekord 11 tööd, neist kuus nooremas ja viis vanemas astmes.

Keskmine vanuseaste (7.-9. klass) oli seekord esindamata. Väga silmapaistvaid töid, just vanemas astmes, sedapuhku polnud. Põhjus võib olla nii selles, et 11. klassis, kus uurimistöö tegemine on kohustuslik, ongi väga vähe kodu-uurimuslikke töid, kui ka selles, et pole head koostööd juhendajaga.
Kiitust väärib nooremas vanuseastmes Kohila ja Märjamaa gümnaasiumi õpetajate (ennekõike Merike Tiidrus, Eve Burmeister) järjepidevus. Nende õpilased on juba mitu aastat küsitlenud oma vanemaid lähisugulasi ja kirjutanud nende elust uurimistöid. Ühest küljest on alles kodu-uurimisega alustavale lapsele kõige lihtsam küsitleda oma lähedasi, ka teemad (lapsepõlv, hobid vms) on tuttavad ja arusaadavad. Teisest küljest on sellised tööd väärtuslik lisa perekonnakroonikasse.
Sel korral oli konkursile esitatud neli tööd Märjamaa gümnaasiumist (kõigi õpilaste juhendaja oli Eve Burmeister) ja kaks Kohila gümnaasiumist.
Märjamaa gümnaasiumi 4. klassis oli teemaks „Ise tehtud, hästi tehtud“. Paide ühisgümnaasiumi korraldatava väikeste kodu-uurijate konverentsil, mis kandis sama nime „Ise tehtud, hästi tehtud“, leidis Kertu Kaljusaare uurimistöö vanaema Eha Kaljusaarest (ilmus 8. novembri Koduloolases) ka äramärkimist. Kuid hästi sõnastatud ja huviga loetavad olid ka teised Raplamaa konkursile esitatud tööd: Remo Põldmanni „Minu vanavanaema Heljo Müili mälestused“, Jan Robin Herkeli „Vanavanaema Selma hobid ja tööd“ ning Leen Burmeisteri „Vanaema Eha Jair ja tema hästi tehtud tööd“.Jan Robin ja Leen osalesid ka eelmise aasta konkursil ning on oma töös jätkanud vanavanemate eluloo kirjapanemist.
Kohila gümnaasiumi õpilaste tööd olid taas inimestest, kes on nii Kohila vallas kui ka maakonnas laiemalt väga tuntud. Merili Heinaru oli kirjutanud oma vanaisast Raivo Heinarust (juhendajad Rutti Räbovoitra ja Merike Tiidrus) ning Henri Vanem on vanatädist Ester Laosest (juhendajad Evi Luik ja Merike Tiidrus). Võrreldes Märjamaa eakaaslastega, olid Kohila õpilaste tööd lakoonilisemad, kuid – ja see on ka varasematel kordadel silma hakanud – väga läbimõeldult ja hästi esitletud.
Vanemas vanuserühmas oli sedapuhku esitatud viis tööd, neist neli Rapla Vesiroosi gümnaasiumist ja üks Rapla ühisgümnaasiumist. Ette kanti neist kolm. Siret Saanküll (RÜG, juhendaja Pille Lindre) oli võtnud ette tänuväärse ülesande uurida ajalugu n-ö rohujuuretasandil ehk kuidas osalesid ühe väikese küla inimesed taasiseseisvumisele eelnenud sündmustes. Väljavõtteid tema uurimistööst „Tamme küla inimeste osalemine taasiseseisvumise sündmustes“ sai lugeda 8. novembri Raplamaa Sõnumites.
Maris Maasalu (RVG, juhendaja Kersti Saadlo) oli võtnud ette mahuka ülesande kirjutada Vesiroosi gümnaasiumi sõpruskoolidest. Töö parim ja väärtuslikum osa oli intervjuud õpetajatega. Getter Hämarsalu (RVG, juhendaja Lea Lindegron) oli valinud teemaks „Hõreda mõis läbi külaelanike silmade“. Ülesanne oli ambitsioonikas, kuid kahjuks oli autor uurimistöö käigus sunnitud tõdema, et neid, kellel on veel mälestusi sellest ajast, kui mõisas mingisugunegi tegevus käis, on Hõreda külla väga vähe jäänud ja nemadki ei mäleta enam kuigi palju. Kuid aus tõdemus asjade seisust on samuti midagi väärt.
Kaks õpilast olid haigestunud ja seetõttu ei olnud võimalik kuulata Andero Anto tööd „Järvakandi Klaasitehas“ (RVG, juhendaja Heli Heinaste) ja Ketter Raidma tööd „Iida urked“ (RVG, juhendaja Eha-Mai Karu).
Mis saab edasi? Kodu-uurimise taastamine koolides on käinud raskustega, kuid viie aastaga on hakanud traditsioon uuesti kujunema. Oleks kurb, kui see uuesti katkeb. Seda enam, et osa õpetajaid on seda meelt, et selline konverents peab kindlasti jätkuma. Kasvõi sellepärast, et annab õpilastele võimaluse avalikuks esinemiseks.
Praeguse seisuga on paraku õhus, et MTÜ Koduloolane läheb laiali. Ka maavalitsust uuest aastast enam pole. Seega pole teada, kes ja kuidas seda tööd alates järgmisest aastast teeb. Üks võimalus on korraldada konverents koostöös Järvamaaga, kus on väga tugevad õpilaskodu-uurimise traditsioonid (selline võimalus pakuti välja Kesk-Eesti kultuurikonverentsil). Teine võimalus on, et eestvedamise võtab enda peale uuenenud Raplamaa Omavalitsuste Liit.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare