Eike Eplik teeb seda, mis talle meeldib, ja teeb seda hästi

0

Helerin Väronen / foto: Helerin Väronen.

Eike Eplik on skulptor ja installatsioonikunstnik, kelle kodulinnaks on saanud Tartu, kuid oma juurtelt on ta pärit Rapla lähistelt.

Eike on õppinud skulptuuri Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja magistrikraadi sai ta samal alal Eesti Kunstiakadeemias. Praegu õpetab Eike skulptuuri Tartu lastekunstikoolis ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Kriitikud on Eike paigutanud uude eesti skulptoritepõlvkonda. Sel sügisel oli Eikel Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis personaal­näitus „Ilu salong“.
Kohtume Eikega Tartus, kohvikus Spargel, mis asub sobivalt Tartu Loomemajanduskeskuse kõrval. Istume ruumis, kus seina kaunistavad Tiina Haagi fotokollaaži tehnikas tööd, mis loovad kunstnikuga suhtlemiseks ideaalse tausta.
Oma Raplamaa juurte sügavuse kohta räägib Eike, et tema emapoolne suguvõsa on pärit Kumma küla kandist. Enda kohta ütleb ta ikka, et ta on Raplast, ei nimeta ennast tartlaseks. Side lapsepõlvekodu ja õdede-vendadega on Eikel tihe. Raplasse koju üritab ta jõuda vähemalt korra kuus, osa suvedest ta veedabki siin.
Mainides perekonnanime Eplik, ei saa üle ega ümber sellest, et Eike vanem vend on muusik Vaiko Eplik. Venna muusikale elab Eike alati kaasa, teismelisena sai igal kontserdil ja proovideski kohal oldud, nüüd on vahemaad pikemad, kuid uued albumid kuulab ta ikka enne nende ilmumist ära. Vaiko käib alati ka tema näitustel ja annab tagasisidet. Vanusevahe on neil väike ja kuna maal kasvades teisi lapsi läheduses polnud, veetsid nad lapsepõlves enamasti teineteisega aega.
„Tegime koos mingit naljabändi ja voolisime savist kujukesi, kui mingi savikott kusagil vedeles. Lapsepõlves oli päris palju sellist loomingulist vabadust. Arvan, et suur roll on meie vanematel, kes lasid meil lapsena möllata ja mängida, panid meid muusikakooli ja vedasid ringidesse. Ei meenu, et kunagi oleks keelatud kunstiringi või koorilaagrisse minna. Tööd tegime kodus ikka ka ja täiesti parajal määral, mis on ju loomulik. Kiitus tarkadele vanematele, kes lõid tingimused, et olla ja ise avastada.
Kui skulptuuriosakonda astusin, olid vanemad küll pisut ehmunud, et kodust nii kaugele minna tahan. Ema ütles sellistel puhkudel ikka, kuigi pisut murelikult, et see on sinu elu ja sinu otsused, pead ise teadma,” sõnas Eike.

Skulptuuris saab eimillestki miski

Uudise edasilugemiseks tuleb teil osta tasulise sisu pääse.
Osta pääse!