6.6 C
Rapla
Reede, 29 märts 2024
RSKaiu kooli tulevikku vaeti akadeemilises õhkkonnas

Kaiu kooli tulevikku vaeti akadeemilises õhkkonnas

Siim Jõgis / foto: Siim Jõgis.

Kaiu põhikooli ajalugu ulatub muljetavaldavalt 175 aasta taha. Möödunud nädalavahetusel tähistati vilistlaste kokkutulekuga väärikat tähtpäeva. Veel enne pidustuste ja tantsusammude algust peeti akadeemilises õhkkonnas arutelukoosolek, et heita pilk hetkeks nii möödanikku kui ka planeerida tulevikku.

Põhjust selleks on. Viimasel ajal riiklikul tasemel toimunud muudatused loovad olukorra, kus teatav muretsemine on vältimatu. Kaiu põhikooli direktor Hannes Vald viskas koosolekul õhku mõtte, et kui haldusreform on läbi viidud, siis kaugel see haridusreform enam on. Kaiu põhikooli püsimajäämise suhtes otseselt muret siiski ei tuntud. Tegemist ei ole kaugeltki väikese kooliga. Direktori ettekandest tuli välja, et käimasoleval õppeaastal on koolis õpilasi 91.
Võrreldes varasemate aastatega on see number mõnevõrra kasvanud, sest näiteks õppeaastal 2011/12 oli Kaiu põhikoolis 84 õpilast. Seni, kuni kohalik kogukond tunneb kooli vajalikkust, see siin ka püsib – nõnda kõlas reedel, 24. novembril koolimaja võimlas toimunud arutelukoosoleku läbiv motiiv.
Praeguse seisuga on kooli roll kohaliku elu edasikandjana pigem kasvamas. Nüüd kui Kaiu valda ning vallavalitsust lähiajal enam ei eksisteeri, on just kool üks Kaiu nime silmapaistvamaid edasikandjaid. Seda toetab 175-aastane ajalugu, mille juured ulatuvad aastasse 1842. Siis asutati Nigula talu tagakambrisse Kasvandu mõisakool ning alates sellest ajast on Kaiu piirkonnas haridust jagatud.
Reedesel konverentsil peeti kuus ettekannet. Koos vanemate õpilastega oli kuulajaid ligikaudu viiskümmend. Lisaks direktorile tegid ettekande Kristina Johannes haridus- ja teadusministeeriumist, Rapla vallavanem Piret Minn, ROL-i tegevdirektor Silvi Ojamuru, Kaiu vallavanem Ülle Kiviste ja Kaiu EKO Metalli juhatuse esimees Olavi Kold.
Lisaks optimistlikule suhtumisele kooli püsimajäämisse oli teiseks läbivaks jooneks kogu ürituse vältel muutustega toimetulemine. Eriti põhjalikult võttis selle teema ette Raplamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Silvi Ojamuru, rääkides paradigma muutusest ehk üldiste vaadete, meetodite ja kriteeriumite kogumist. Hulgaliselt muudatusi on toonud nii haldusreform kui ka maavalitsuste sulgemine alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Ka haridusasutused ei saa nendest muudatustest mööda vaadata, sest kui varem pidas koolide üle järelevalvet vastav üksus maavalitsuse koosseisus, siis nüüd läheb see ülesanne üle haridus- ja teadusministeeriumile.
Sellest käiski kõnelemas Kristina Johannes. Jäädes ametnikule omaselt vaoshoituks, ütles Johannes, et järelevalve tähendab ennekõike koostööd, mitte karistamist.
Kogu päeva ühe olulisema kõne pidas Rapla uus vallavanem Piret Minn. Tegemist oli tema esimese avaliku ülesastumisega Kaius ning ta kasutas seda võimalust tervitamaks Kaiu piirkonda suure Rapla valla koosseisus. Küllap lisas ürituse õhustikku optimismi ka see, et valdade ühinemislepingusse kirjutati sisse Kaiu põhikooli püsimajäämine.

175 aastat järjepidevat ajalugu Kaiu hariduselus on omaette väärtus, mida tuleb hinnata. Eriti nüüd, kui sealne koolimaja jääb Kaiu identiteeti kandma Rapla valla kagunurgas. Seni, kuni kohalik kogukond peab vajalikuks oma kooli olemasolu, püsib see ka elus – nõnda kõlas mõte, mis jäi iseloomustama reedest arutelukoosolekut.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare