Maakonnalehtede mõtestatud roll tänapäevastes tingimustes

0

Siim Jõgis / foto: Siim Solman.

Tartu Ülikoolis ajakirjandust ja kommunikatsiooni õppides puutusin kokku erinevate õppejõudude ja seeläbi erinevate seisukohtadega ajakirjandusest. Kolmapäeva pärastlõunases Marju Lauristini loengus kuulsin, et infovajadus on inimese üks põhivajadusi ning ajakirjanduse esmane ülesanne on seda vajadust rahuldada. Neljapäeva varahommikul istusin juba Priit Pulleritsu kursusel ja sealne põhisõnum kõlas nii, et ajakirjandus on äri ja selle esmane ülesanne on end ära majandada ja toota kasumit.

Need on mõneti kaks vastandlikku seisukohta, kuid reaalses elus pigem täiendavad teineteist. Ajakirjandus seisabki kahe rolli keskel, püüdes neid mõlemat täita. Ühest küljest tuleb olla ühiskondlik valvekoer ja samas veenduda, et endal kõht tühjaks ei jää. Aja jooksul oleme nii Eesti kui ka laia maailma mastaabis näinud väljaandeid, mis kalduvad emba-kumba äärmusse. Jäädes vastavalt kas liiga kuivaks ja sisutühjaks või tungides liiga sügavale silmapaistvate inimeste eraellu. Võti, nagu paljude muude asjade puhul, on leida tasakaal. See võib olla küll keeruline, aga kui ajakirjandus selle rolli kord endale võtnud on, siis tuleb see ka välja kanda.
Mõneti erinev on see roll maakonnalehe või laiemalt piirkondliku lehe ja üleriigilise lehe vahel. Lisaks valvekoera rollile peab maakonnaleht edasi kandma ka kohalikku kogukonnatunnet – uhkust oma piirkonna üle. Iga lehenumber peab tõestama, et meie piirkonnast tasub kirjutada ning see info on väärtuslik praegu ja samuti tuleb seda talletada tulevastele põlvedele. Märkimisväärne peab olema see, mida annab kohalik leht edasi nii oma lugudega kui ka vaikides. Seega, selles piirkonnas toimuv, selle tulevik ja heaolu väärivad kajastamist.

Uudise edasilugemiseks tuleb teil osta tasulise sisu pääse.
Osta pääse!